Olulisemaid arvukatest Eurovisioni lauluvõistluse, Eesti laulude autorite ja esitajate ning võistluste tulemuste kohta käivatest infoallikatest saab vaadata SIIT (lehekülg on veel veidi aega töös). Karikatuurigaleriide vaatamiseks klõpsa piltidel.

Algus 1993−1999
Lauluvõistluse projekte juhtisid Jüri Pihel (1993−1997) ja Juhan Paadam (1998−2008) 

ETV sai Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmeks 1992. a ja osales esimest korda Eurovisioni lauluvõistlusel 1993. a. Et pääseda sel aastal Dublinis toimunud võistlusele, tuli võistelda teiste Ida-Euroopa riikide jaoks Ljubljanas korraldatud poolfinaalis. Laul “Muretut meelt ja südametuld”, mille esitas Jaanika Sillamaa, jäi viiendaks ja edasi ei pääsenud.
1994. a esindas Eestit Dublinis Silvi Vrait lauluga “Nagu merelaine”, mis jäi eelviimasele, 24. kohale. Seetõttu pidi Eesti jätma võistlusel ühe aasta vahele. 1996. a said Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna lauluga “Kaelakee hääl” Oslos 5. koha. Kahel järgmisel aastal võistlus karikaturistidele ainet ei pakkunud − 1997. a sai Maarja-Liis Ilus lauluga “Keelatud maa” Dublinis 8. koha ja 1998. a jõudis Birmingamis Koit Toome esitatud “Merelapsed” 12. kohale.

2000ndate algus, suur edu

2000. a Stockholmis sai Ines lauluga „Once in a lifetime“ seni kõrgeima 4. koha ja 2001. aastal Kopenhaagenis tõid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL Eestile võidu lauluga “Everybody”.

2003−2008, rida edutuid aastaid

Neil aastatel Eesti laul lõppvõistlusele ei pääsenud. 2003. a Riias sai ansambli Ruffus esitatud “Eighties Coming Back” 21. koha ja siit alanud mõõnaperioodi hakati nimetama “Epliku needuseks”.
Alates 2004. a-st hakati finaalkontserdi eel korraldama poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. Istanbulis pidid selle sõela läbima riigid, kes ei olnud eelmisel aastal esikümnesse saanud. Edasipääsu tagasid poolfinaali esimesed kümne kohta. Neiokõsõ võrukeelne laul “Tii” jäi 11ks, mis tähendas, et aasta hiljem tuli jälle alustada poolfinaalist.
2005. a sai tütarlasteansambel Suntribe Kiievis lauluga “Let’s Get Loud” poolfinaalis 20. koha.
2006. a Ateenas Eestit esindanud rootslanna Sandra Oxenryd esitatud “Through My Window” sai poolfinaalis 18. koha.
2007. a sai Gerli Padari Helsingis lauldud “Partners In Crime” poolfinaalis 22. koha.
2008. a sai Belgradis koomikute trio Kreisiraadio serbohorvaadi-, soome- ja saksakeelse pilalauluga “Leto Svet” oma poolfinaalis 18. ehk eelviimase koha.

Eesti Laul, uus kontseptsioon ja korraldus 2009−2014
Produtsent Mart Normet, Eesti Laulu produtsent Heidi Purga

Oktoobris 2008 teatas uueks Eurovisioni lauluvõistluse produtsendiks nimetatud Heidi Purga, et seni toimununud Eurolaulu asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust Eesti Laul. Uue võistluse peaeesmärgiks polnud enam Eurovisioni lauluvõistlusel Eestit esindava loo leidmine, vaid uue Eesti muusika esiletoomine, nii et see oli suunatud eelkõige Eesti publikule. Muutus hääletuse korraldus, selles hakkas lisaks televaatajatele osalema žürii. 2009. a toimunud esimeses Eesti Laulus osales sarnaselt Eurolauluga 10 laulu. Võitis ansambel Urban Symphony „Rändajad”. Moskvas sai laul, mille esitas solistina Sandra Nurmsalu, oma poolfinaalis 3. koha ja jõudis esimest korda läbi eelvõistluste sõela finaali. Finaalis sai “Rändajad” 6. koha ja see oli Eesti parim tulemus alates 2002. a-st.
2010. a esindas Eestit Oslos Malcolm Lincoln koos ansambliga ManPower 4. Nende lugu “Siren” jäi poolfinaalis 14. kohale.
2011. a sai Getter Jaani Düsseldorfis lauluga „Rockefeller Street“ poolfinaalis 9. ja finaalis 24. (eelviimase) koha.
2012. a sai Ott Lepland oma lauluga „Kuula“ Bakuus 6. koha.
2013. a sai Birgit Õigemeel lauluga „Et uus saaks alguse“ Malmös poolfinaalis 10. ja finaalis 20. koha.
2014. a sai Tanja Mihhailova esitatud “Amazing” Kopenhaagenis poolfinaalis 12. koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud.

Uus ajakava ja uued reeglid 2015−2018
Produtsent Mart Normet

2015. a Viinis pääsesid Elina Born ja Stig Rästa lauluga “Goodbye to Yesterday” poolfinaalist edasi kolmandana ja said finaalis 7. koha.
2016. a Stockholmis sai Jüri Pootsmann lauluga “Play” Eesti läbi aegade halvima tulemuse, kui jäi punktide arvult mõlema poolfinaali arvestuses viimasele kohale.
2017. a Kiievis said Koit Toome ja Laura lauluga “Verona” poolfinaalis 14. koha ja finaali ei pääsenud.
2018. aastal Lissabonis pääses Elina Netšajeva itaaliakeelse lauluga “La forza” poolfinaalist edasi viiendana ja sai finaalis 8. koha.

Eesti Laulu laiendamine 2019−2023
Produtsent Tomi Rahula

2018. a suvel valiti peaprodutsendiks muusik Tomi Rahula. Rahula pidas tähtsaks, et Eesti Laul oleks eelkõige muusikavõistlus, ja et poolfinaalidesse ja finaalidesse pääseks võimalikult head Eesti muusikat. 2018. a sügisel valmis uus reglement. Poolfinaale hakati korraldama otsesaadetena väljastpoolt Tallinna. Laulude esitamiseks 2019. a konkursile loodi veebikeskkond eestilaul.ee. Siis hakkas laule esmakordselt hindama ka peaprodutsendi poolt kokku pandud välismaine žürii. Laulude esitamise tähtaeg toodi varasemaks, juba sügise algusse, ja demode asemel nõuti kohe lõppvariante. Innustamaks laulukirjutajaid ja artiste, otsustati 2021. a, et poolfinaalidele eelneb novembris ja detsembris 4 veerandfinaali. 2022. a veerandfinaalid jäeti küll ressursipuudusel ära, ent nende korraldamist peeti positiivseks kogemuseks, sest paljud tegijad said võimaluse ennast näidata ja tõestada. Rahula lõpetas peaprodutsendi ametis juulis 2023.

2019. a sai Eestit esindanud Rootsi muusik Victor Crone Tel Avivis lauluga “Storm” poolfinaalist edasi neljandana ja finaalis 20. koha.
2020. a valiti Eestit Rotterdamis esindama Uku Suviste lauluga “What Love Is”. Koroonapandeemia tõttu lauluvõistlust ei toimunud.
2021. a võitis Uku Suviste lauluga “The Lucky One” teist korda Eesti Laulu, sai Rotterdamis poolfinaalis 13. koha ja lõppvõistlusele ei pääsenud.
2022. a jõudis Stefan Airapetjan Torinos lauluga “Hope“ finaali, kus sai 13. koha.
2023. a pääses Alika Milova Liverpoolis lauluga “Bridges” finaali ja sai 8. koha.