Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatud

Telealased artiklid seltsi aastaraamatutes. Kogu väljaande lugemiseks klõpsa kaanepildil, teleartikli lugemiseks selle pealkirjal.

Hagi Šein. „Digiajastu teleraamat“ ja andmebaas Telekraat. Kirjalik kokkuvõte
raamatu tutvustamisest EAAS-i koosolekul 1. oktoobril 2021.
Ode Maria Punamäe. Välissündmuse kajastuse ajaline perspektiiv ETV uudislugudes.

Milline oli Eesti ajakirjandus 2020? Ülevaade EAAS-i koosolekust 12. veebruaril 2021, sh: Jüri Pihel. Eesti telemaastik, vaadates aastale 2020.
Ragne Kõuts-Klemm, Anda Rožukalne, Deimantas Jastramskis. Balti riikide meedia säilenõtkus.
Auksė Balčytienė, Kristina Juraitė. Baltimaad kiirenenud kommunikatsiooni ajastul: ümberkujunevad meedia ökosüsteemid.

Andres Jõesaar. Elektroonilise meedia jälgimine 2014-2019.
Ragne Kõuts-Klemm, Andres Jõesaar. Infokanalite olulisus ja usaldusväärsus.
Indrek Ibrus, Silja Lassur, Külliki Tafel-Viia. Eesti meediamaastik kümne aasta pärast: neli võimalikku stsenaariumi.

Hagi Šein. Teleteaduslik pilk väikese telekultuuri jätkusuutlikkusele.
Alessandro Nani. Ristmeedia avalikus ringhäälingus: tootjate ja auditooriumide heitlus.

Anna Põld, Maarja Lõhmus. Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused.
Andrus Tins. Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga.
Greta Külvet. Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP“ enne ja pärast formaadimuutust.

Maarja Lõhmus. Žanrid on ajakirjanduses tagasi. Elagu žanrid!
Kadri Org. Saatekülaliste ekspertiisitüübid telesaates “Vabariigi kodanikud”.

Hagi Šein. Televisioonide kuvandiraamistik 2.0: võimalused uueks legitimatsiooniks.
Indrek Treufeldt. Laused sõnas ja pildis: episoodi ühtsusest teleajakirjanduses.
Eva Maria Põldmäe. Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aastal.
Andres Jõesaar. Euroopa audiovisuaalmeedia regulatsiooni valikutest.

Indrek Treufeldt. Eestikeelse teksti üleilmne levi: Rahvusringhääling ja globaalne eestlaskond.
Signe Opermann. Meediapõlvkonnad uudistemeedia tarbijana.
Peeter Vihalemm. Meediakasutuse üldtendentsid.

Peeter Liik. Televisiooni spordireportaažidele iseloomulikud jooned Eesti, USA ja Briti ajakirjanduspraktikas.
Sten Teppan. Organisatsiooni funktsioonide ja toimetaja rollide muutumisest rahvusringhäälingus: staažikate ajakirjanike käsitlus.

Liis Velsker. Telesaade „Võsareporter“: vaatajate tõlgendusi.

Maarja Lõhmus. Eesti ja Soome avaõigusliku ringhäälingu seadustes sõnastatud eesmärkide võrdlus.
Andres Jõesaar. Balti riikide avaõigusliku ringhäälingu finantseerimine ja vaadatavus aastatel 1992–2010.
Heikko Gross. Tele- ja raadiokanalite programmianalüüs.
Indrek Treufeldt. Teleilma uued tsüklonid: üldistavaid tähelepanekuid telemaastikult aastal 2011.
Endel Trooja. „Võsareporter“ – kas ühiskonna sanitar või vaese mehe „Pealtnägija“? Ühe publitsistliku teleformaadi
loomingupõhimõtetest.
Raimo Kummer. Vaataja meeleheaks: ühe teletootja märkmeid.
Merilyn Merisalu. Näitleja kui kultuuritegelase esitamine televisioonis.
Kristiina Kruuse. Koolieeliku suhted televisiooniga.

Hagi Šein. Rahvusringhäälingu kuvandiraamistik: Taustategurid ja muud hüpoteesid.
Andres Jõesaar. Raha vs. vaadatavus: Eesti telemaastik 2010.
Indrek Treufeldt. Kvaliteet televisioonis.
Salme Rannu. Eesti televaatajate tüpoloogia.

Artiklid — Välisraamat1

Telekraat © 2022 hagi@tlu.ee