12+1 põhiküsimust, tekste ja fakte diskussiooniks avalik-õiguslikust ringhäälingust

Teksti autor: Hagi Šein, 1996

Terviktekst on kättesaadav siit ja peatükkidena siit.

Sissejuhatus

95% Eesti elanikest kasutab iga päev televiisorit ja raadiot, et saada osa poliitika-, kultuuri- ja ühiskondlikust elust, olla informeeritud ja lahutada meelt. Ringhäälingujaamade, tele- ja raadio-, eetri-, kaabel- ja satelliitprogrammide arv kasvab kiiresti, auditooriumi valikuvõimalused avarduvad. Digitaalse infotehnoloogia areng suurendab võimalusi veelgi. Tehniline areng ja kanalite arvu kasv peaks kaasa tooma tele- ja raadioprogrammide mitmekesisuse ja kvaliteedi tõusu rahvuslikus ringhäälingus. Uues meediakeskkonnas peab arenema eestikeelne televisioon ja raadio, säilima ja kasvama originaalloomingu maht ja tõusma tase.

Eesti ringhäälingupoliitikat tuleb täiustada. Teeme ettepaneku täpsustada avalikus diskussioonis Eesti ringhäälingu tulevikumudelit, avaliku ja kommertsringhäälingu arengusuunda.

Avaliku ringhäälingu põhiküsimus on selles, kas ja millises ulatuses on riik kohustatud tagama kõigile elanikele kättesaadava avaliku ringhäälinguteenuse, milles see kohustus täpsemalt seisneb, millistel tingimustel ja millistele subjektidele selle kohustuse täitmine pannakse, kuidas tagada ringhäälinguteenuse kõrge tase.

Ringhäälinguseaduse alusel kannavad Eestis avaliku ringhäälingu kohustusi Eesti Televisioon ja Eesti Raadio. Aastakümnete jooksul on ETV ja ER olnud lahutamatu osa Eesti kultuurist. ETV ja ER on arendanud eestikeelset ringhäälingut, selle professionaalset baasi ja kaadrit, loonud, vahendanud helis ja pildis riigi ja rahva elu ning säilitanud seda informatsiooni oma arhiivides.

Muutuvas ajas ei jää muutumatuks ka avalik ringhääling. Milline on avaliku ringhäälingu roll ja tulevik? Millised on avaliku teenuse põhjendatud eesmärgid uutes oludes? Kuidas arendada edasi neid eesmärke elluviivat elektroonilise meedia süsteemi? Kas see peaks sündima turusuhetes või nõuab see teatud põhimõtetest lähtuvat meediaregulatsiooni ja avalikkuse aktiivset kontrolli? Mis iseloomustab avalik-õiguslikku tele- ja raadioprogrammi? Kas avaliku teenuse osutamise kohustus peab olema pandud ainult ühele tele- ja ühele raadioorganisatsioonile? Kas selle kohustuse täitmises peaks osalema üheaegselt nii avalik-õiguslikud kui eraringhäälingujaamad? Kas seda kohustust on vaja jagada ja kui jagada, siis kuidas seda teha? Kuidas peaks avalikku ringhäälingut finantseerima? Millist finantseerimismudelit kasutada, et avalik ringhääling saaks edukalt täita oma kohustusi, toota kvaliteetset programmi ja areneda ning seejuures oleks garanteeritud arenguruum ka eraringhäälingule? Kuidas tagada raha ratsionaalne ja efektiivne kasutamine ringhäälingus? Kuidas lahendada vastutuse küsimused avalikus ringhäälingus? Kuidas tagada tele- ja raadioprogrammide mitmekesisus, kõrge ajakirjanduslik ja teostuslik tase?

Neile küsimustele peaksid vastama poliitikud, meediaprofessionaalid, kultuuriinimesed, ühiskonnateadlased, vaatajad-kuulajad. Loodame, et avatud diskussioon avaliku ringhäälingu tuleviku üle toob esile uusi kaalukaid seisukohti ja arenguvariante, mida saab arvestada ringhäälingu täiustamisel.

Ringhäälingupoliitika väljatöötamisel peab arvesse võtma majandusprognoose ning riigi ja maksumaksjate võimet kanda avaliku teenuse finantsilist koormust. Tuleb toetuda avaliku ringhäälingusektori analüüsile maailmas, konkreetselt Euroopas, silmas tuleb pidada elektroonilise meedia tehnilise arengu vajadusi ja võimalusi. Eriti oluline on arvesse võtta asjaolusid, mis tulenevad Eesti kui väikese keele- ja kultuuripiirkonna arengutingimustest ja eesmärkidest. Need on olulised küsimused ka Euroopa kultuuripoliitika seisukohalt. Ringhäälingu arendamine ei tohi ohtu seada sõnavabaduse ja detsentraliseerimise printsiipe, millele toetub moodne liberaalne meediapoliitika. Ootame konkreetseid ettepanekuid sammudeks, mida valitsus ja seadusandja peaksid astuma lühemas ja pikemas perspektiivis.

Käesolev dokument esitab koordinaatide süsteemi diskussiooniks avaliku ringhäälingu üle. Arvamustevahetus peaks tooma selgust avaliku ringhäälingu põhiküsimustesse, avaliku ringhäälinguteenuse põhimõtetesse, Eesti ringhäälingupoliitikasse sajandi lõpuaastatel ja 21. sajandi alguses. Konsensuslik seisukoht võimaldaks argumenteeritult muuta ja täiendada ringhäälinguseadust. Riigikogu kultuurikomisjon, Kultuuriministeerium, ja ringhäälingunõukogu loodavad, et vaatajad ja kuulajad, ringhäälinguga seotud organisatsioonid, teadusasutused, erakonnad, loomeliidud ja -ühendused, poliitiline, majandus- ja kultuuriavalikkus võtab osa arvamuste avaldamisest Eesti ringhäälingupoliitika üle. Oleme tänulikud kõigi vastuste, kommentaaride, ideede ja kontseptuaalsete seisukohtade eest, mis väljendavad teie seisukohta kas kogu esitatava aine või selle üksikküsimuste kohta. Avaldame lootust, et arutelus osaleb lai avalikkus.

Tõnis Lukas
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Jaak Allik
kultuuriminister

Rein Veidemann
Ringhäälingunõukogu esimees

Hagi Šein
ETV peadirektor

Peeter Sookruus
ER peadirektor

4. märtsil 1996