Elo Selirand
tele- ja filmirežissöör
Sündinud 9. VII 1975 Tallinnas. Haridus. Lõpetanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi (prantsuse keele eriklassi) ja õppis 1987–91 Tallinna Kunstikoolis. 1998 lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna esimese lennu telerežii erialal, diplomitööna valmis ETVs telelavastus „Tuulearmuke“. Täiendkoolitus: Radio France’i täiendõppe koolitus (1995), Kari Kyrönseppä produtsentide kursused (1996), Steven Clarke’i audiovisuaalne meistriklass (1996), Steven Holmbergi autoriõiguste loengusari (1997), Kaarin Raidi meistriklass (1997), Tallinna Pedagoogikaülikooli produtsentide kursused (2000), Balti Meedia Keskuse kursus „Analytical Reporting“ (Bornholm, 2002), Estonian Business Schooli kursus „Toimetulek kiiresti muutuvas maailmas“ (2003), Prantsuse riigi stipendium tutvumiseks riikliku televisiooniga (2004). Tööelu. 1992–93 oli Eesti Raadio noorteprogrammi toimetaja, 1993–94 helioperaator, 1993–96 Eesti Raadio noortesaadete toimetaja, 1996–2000 ETV teleteatri režissööri assistent ja 2002 samas projektijuht. 2003. a-st olnud ETV/ERRi režissöör. Õpetas 2012–17 Tallinna Ülikooli BFMis multikaamera töö ja telerežii eriala bakalaureuse- ja magistrikursusi. Aidanud korraldada massiüritusi, kuulus 1989 „Eestimaa laulu“ abitoimkonda, oli samal aastal vanalinna päevade Hirvepargi lasteprogrammi koordinaator ja 1990 „Vabaduse laulu“ peakorraldaja assistent. Telelooming. Paljude teatri-, muusika- ja tantsusaadete, teatriülekannete, muusikavideote, reklaami- ja mainefilmide režissöör, mitme telelavastuse režissööri assistent ja produtsent, mitme täispika mängufilmi assistent ja II režissöör. Tuntuimad projektid telerežissöörina: portreesari „Tähelaev“, otsesaade „Kahvel“, heategevuslik programm „Jõulutunnel“, lastesari „Saame kokku Tomi juures“ ja vestlussaade „Kahekõne“. Režissöörina teinud telelavastused „Teatrifantoom“ (2005) ja „Jaagupi jõulud“ (2005) ning lasteseriaalid „Nöbinina“ (2011–12, 10 osa, ka stsenarist, Kristiina Kassi lasteraamatu „Nõianeiu Nöbinina“ põhjal), „Georg Udukübara aaria“ (2016, 10 osa) ja „Lotte lood“ (2017, 6 osa). 2010 linastus tema esimene mängufilm „Kutsar koputab kolm korda“. Muu looming. Avaldanud ajakirjanduses teatriteemalisi artikleid. Avaldanud raamatud „Tormpuudlane“ (2018, pälvis 2019 A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia), „Punane päevik“ (2020), „Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas“ (2020), Aliis Jõe pseudonüümi all raamatud „Viimane laev“ (2017), „… kes pole söönud homaari“ (2018) ja „Unustamatu ööbiku villa“ (2020). Muu tegevus. Eesti Lavastajate Liidu liige (2008. a-st). Tunnustus. Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (2007), Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk sarja „Vabadussõja lugu“ eest (2019). Isiklikku. Tema psühholoogist isa Enno Selirand oli Eesti usaldustelefoni teenistuse kauaaegne vedaja ja Hingeabi Assotsiatsiooni „Usaldus“ president, ema Annely Miil oli restauraator.
