Ene-Maris Tali

ajakirjanik ja kirjanik

Sündinud 13. VI 1952 (1979. a-ni Mikone) Ida-Virumaal Sondas. Haridus. Lõpetas 1968 Sonda 8-klassilise Kooli, 1970 Kiviõli 1. Keskkooli ja 1975 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna ajakirjanduse eriharu. Tööelu. Alustas ajakirjanikutööd üliõpilasena: 1972–73 oli ajalehe Tartu Riiklik Ülikool üks toimetajaid, 1973 toimetas EÜE ajalehte ja töötas ajalehe Noorte Hääl korrespondendina. 1975 asus tööle ETVs toimetajana, töötanud laste- ja noortesaadete, kultuurisaadete, haridus- ja teadussaadete, elusaadete ning päevakajaliste saadete toimetuses. Telelooming. Lastele mõeldud kultuurhariduslike sarjade stsenarist ja toimetaja: „Nukumäng“ ja „Elavad nukud“ (1988–89), „Näite mäng“ (1989–91), „Kas sina näed, mida mina näen?“ (1994–95). Koguperelavastuste dramaturg ja toimetaja: „Päkapikula“ (1981), „Vandersellid“ (1983–85), „Pailapsiin“ (1985–86), „Suur pahandus“ (1987–88), „Hr Lapsti lasteteater“ (1992–94), „Internetivanaema“ (1999–2001). Toimetanud dokumentaalfilme „BAM“ (1983) ja „Kummikaru“ (2010), olnud dokumentaalfilmi „Riigireetur“ (2009) produtsent ning dokumentaalfilmi „Idapiiril“ (2014) stsenarist ja produtsent. 1997. a-st olnud osaline paljude teistegi telesarjade ja -saadete valmimisel: „Pildi ees ja pildi sees“, stsenarist-toimetaja (1997–98); „Püha maa“, toimetaja-produtsent (2000); „Tegelikkuse KesKus“, toimetaja-produtsent (2003–04); „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?“, autor ja produtsent (2006); „Aeg enesele“, toimetaja-produtsent (2007); „Miljon senti“, toimetaja ja produtsent (2008); „Batareja“, toimetaja-produtsent (2008–11); „Püramiidi tipus“, produtsent-projektijuht (2010–13); „Jõuluks koju“, produtsent (2011); „Lähetus“, produtsent (2013–14); „Rohke kalatuur“, stsenarist ja produtsent (2015); venekeelne arutelusaade „Noateral“, produtsent (2015–17); „Oma kodu“, autor, toimetaja ja produtsent (2016–20); „Tagasiteed ei ole“, stsenarist ja produtsent (2017); „Frode Estil ja Jaak Mae – sõbrad ja konkurendid“, stsenarist ja produtsent (2018); „Jõulutunnel“, toimetaja-produtsent (2003–05, 2013–19); „Prillitoos“, produtsent (a-st 2019). Muu looming. Raamatud: „Suur jõuluraamat“ (1997), „Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal“ (2000), „Pailapsiin“ (2016). Käsikirjad teatritele: „Päkapikula“ (2001), „Karjapoiss ja kadunud lambad“ (2017), „Pailapsiin ja piilurite must nimekiri“ (2017). Ühiskondlik tegevus. On ajakirjanike liidu liige, 2004–2005 oli liidu juhatuse esimees. Tunnustus. Valgetähe medaliklassi teenetemärk (2001); parim lastekirjanik, Nukitsa konkursi I koht kirjanike kategoorias raamatu „Suur jõuluraamat“ eest (1998).