Epp Ehand

teleajakirjanik, väliskorrespondent

Sündinud 01. II 1977 Tallinnas keemikust isa Jaan Ehandi ja ökonomistist ema Leena Ehandi peres. Haridus. Lõpetas 1995 Tallinna 37. keskkooli ja 2001 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse eriala bakalaureusekraadiga. Tööelu. Juba kooliajal tegi kaastööd Hommikulehele, ülikoolis õppimise ajal oli praktikal nii ETV „Aktuaalses kaameras” kui ka Eesti Raadio uudistes, Kuku Raadios ja uudisteagentuuris ETA. Al 2001 töötab ETVs, on olnud „Aktuaalse kaamera” reporter ja päevatoimetaja; ERRi Euroopa korrespondent (2017–20). Looming. Uudistetööle lisaks on tegutsenud mitme ETV saatesarja juures: oli muusikasaate „Tour de danse” (2002–06) ja arutelusaate „Vabariigi kodanikud” (2007–14) toimetaja ja produtsent; välispoliitikasarja „Eesti jälg” autor ja saatejuht (2018); „Johannese lähetamise“ kaastoimetaja (2020). On toimetanud „Tantsu-Eurovisiooni“ saateid (2003), festivali „Koolitants“ ülevaateid (2007–08) ja muid tantsukunstile pühendatud saateid („Murdumatu Mai Murdmaa“, 2003; „Ülo Vilimaa 65“, 2006) ning X noorte laulu- ja tantsupeo otseülekandeid (2007). On osalenud toimetajana mitme eriprojekti juures: kuninganna Elizabeth II ja Jaapani keisripaari Eesti-visiitide kajastamine (2006 ja 2007), „Valimiste õhtu“ (2007, 2019), NATO välisministrite Tallinna-kohtumise vahendamine (2010) jm. Teledokumentaali „Valitud mehed“ kaasautor ja produtsent (2003) ning dokumentaalfilmi „Surnupealuu sõdurid” kaasstsenarist (2004). Muu tegevus. On juhtinud viipekeelsete AK uudiste arendusprojekti (2009) ja osalenud uudiste formaadiarenduse töörühmas (2009 ja 2017) ning ERRi meediahaldussüsteemi arendamise töörühmas (2011). Raamatu „Avalik-õiguslik ringhääling Eestis“ koostaja ja toimetaja koos Maarja Lõhmusega (2001). Tunnustus. On pälvinud ETV hooaja parima toimetaja tiitli 2005 ja 2008, ERRi aastapreemia aasta silmapaistva projekti – viipekeelsete uudiste käivitamise eest ja kollektiivse aastapreemia uudiste formaadiuuenduse eest (mõlemad 2009); esitati EFTA kandidaadiks parima ajakirjandusliku loo kategoorias Kataloonia referendumi kajastamise eest „Aktuaalses kaameras“, kuid nominatsiooni ei saanud.