Erle Veber
režissöör
Sündinud 2. X 1979 Pärnus. Haridus. Õppis 1987–98 Pärnu Koidula Gümnaasiumis ja 1990–97 Pärnu Muusikakoolis flööti. 1998–2002 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal, mille lõpetas bakalaureusekraadiga. Tööelu. 2000 alustas tööd vabakutselise telerežissöörina. On töötanud tootjafirmades AA Visioon Stuudio, Osakond ja Vedur; al 2005 töötab ETV kultuurisaadete režissöörina, olles paljude oma saadete juures ka operaator, monteerija ja liikuva graafika disainer ning fotoanimaator. Looming. Esimesed režissööritööd olid lavastuslikud klipid ETV Lasteekraanile ja meelelahutussaated Kanal 2le („Reisile Sinuga“, 2001–02, tootja AAVS, „Guinnessi rekordid“, 2002–03, „Reaktiiv“ 2003–04 jms). Meelelahutussaateid on teinud ka hiljem (Osakonnas TV3le toodetud „Väljalend“, 2005-06: „Trikimees”, 2007–08), kuid olulisimaks peab ETV kultuurisaateid. Tegi režissöörina ja saatejuhina suviseid kultuuriuudiseid „Kulturg“ (2002); on saatejuhina esinenud ka hiljem – koos Joonas Hellermaga juhtinud „Pöffihunti“ (2010) ning vahendanud Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserti (2013), uusaastakontserti on juhtinud ka koos Johannes Trallaga (2011). Režissöörina on teinud ETV ühiskonnaelusaateid: „Iseasi“ (2002), „Joon“ (2003), „Parlament” (2002–05); huumorisarja „Erisaade“ (2008-09); kultuurisaateid „Muusikaelu” (2004–08), „Teatriaasta 12 kuud: Väiketeatrid 1“ (2006), „MI” (2008–11), „Meie Aja Kunst” (oli ka kaasautor, 2013–14), „Ööülikooli rännakud” (2013–16), juubelilaulupeo klippe (2019), sarju „Rahvusülikooli sajand” (2019), „Plekktrummi raamatud” (režissöör ja tunnusgraafika autor, 2020). On ajaloolise doksarja „Metsavennad“ (tööpealkiri, sügis 2021) režissöör, operaator, monteerija ja graafika autor. Dokumentaalfilmid: „Eesti lood: Värvivalgus” režissöör (2005); „Riigireetur” – režissöör ja monteerija (2009), „Rodeo“ erifektide disainer (2018); autorifilmina valmis „Pärand. Anu Raud“ (2021). On teinud palju TV muusikadokumentaale, sh kaasautorina „Järvimuusika” EBU koostöösarjale „Music In The Blood“ (2009) ja „SisseHingamine. Laulu- ja tantsupeo „ÜhesHingamine“ sünnilugu“ (2009); režissöörina „Wallenberg kulisside taga” (2008), „Arvo Pärt Istanbulis. Aadama itk” ja salvestis Arvo Pärdi kuju „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas“ avamisel esitatud jalgrattaballetist (mõlemad 2010), „Jaani torn Peetri linnas“ (2011), „Veljo Tormis 85. Sünnisõnad” (2015), „Arvo Pärt. Lapsepõlve lood” (2016), „Arvo Pärt. Neli lastelaulu“ (esimene projekt, millele lõi liikuva graafika, 2016), „Tintinnabuli metsas” (2018), „Valmis vallutama. Klassikatäht Tanel-Eiko Novikov“ (2018), „Tulekandjad“ (2019), „Unustatud rahvad. Veljo Tormise jälgedes” (2021). Režissöörina, operaatorina ja monteerijana on loonud dokumentaalsed kultuuriportreed „Veljo Tormis. Tormis ja tuules” ja „Arvo Pärt. Päevikud” (mõlemad 2020). On vahendanud palju kontserte ja pidulikke üritusi otse eetris (sh ooperi „Armastus kolme apelsini vastu” esietendusel lava taga toimuva ülekanne ETV2s, 2010: „“Estonia“ maja 100“, 2013; „Tammsaare 140“, 2018; „Veljo Tormis 90. Tormise tuules” ja „Arvo Pärt 85. Sünnipäevakontsert” – mõlemad 2020; teatriauhindade üleandmise piduõhtuid 2015–18, nende seas ka NO’99 teatrist ühe kaameraga tehtud ülekanne 2016 jpt), salvestanud muusika eriprojekte: kuninganna Elizabeth II visiidi „Kuninglik kontsert KUMUs“ (2007), „Punklaulupidu“ (2008), „Järvid Leigo järvel“ (2009), kontserdisari “R2 Live” (2012–13); noorteorkestri Reaalmažoor kontsert „Teel koju” (2013), EV100 sündmustest „Saja lugu. Kuidas portreteerida eestlast“ (2018) jt. Oli Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäevaks Eesti peaministritega tehtud aastapäevaintervjuude režissöör (2016). Tema loodud liikuv graafika on olnud eetris dokumentaalsarja „Eesti lood“ tunnusgraafikas (2017–19) „Klassikatähtede“ telemängu klippides ja tunnusgraafikas (2018, 2020), klipisarjas „Teadus 3 minutiga” (2018, 2021) ja noortesarjas „NOVA“ (2019). Muu. On täitnud kõrvalosi telesarjades „Vanad ja kobedad“ (2000) ja „Õnne 13“ (2001). Tunnustus. ETV parim režissöör (2009, 2010), EFTA võitja parima erisaate kategoorias „Arvo Pärdi keskuse avamine” eest (2019). Isiklikku. Ema Aino Veber on hariduselt toidukaupade tundja ja isa Hubert Veber oli elekterside ja raadiofikatsiooni insener, kes töötas kogu elu Pärnu teletornis.
