Eve Viilup
teleajakirjanik ja laste laulukultuuri edendaja
Sündis 15. IV 1953 (1976. a-ni Kungur) Rakveres, suri 12. X 2014. Haridus. Õppis Rakvere 1. Keskkoolis. 1971 astus Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonda, spetsialiseerus ajakirjandusele. Lõpetas ülikooli 1976 cum laude. Tööelu. 1976–2014 töötas ETVs, oli lastesaadete toimetuse juht, paljude lastesaadete, muusikasaadete ja lastelavastuste autor, toimetaja, stsenarist ja saatejuht. Telelooming. Loonud, toimetanud ja produtseerinud lastelavastusi ja -saateid, sh „Nõiakivi“ (1979–80), „Hunt Kriimsilma 9 ametit“ (1980–81), „Kikerikii“ (1981–83), „Hei, pöialpoisid“ (1984–88), „Tammetõru seiklused“ (1988–90), „Pätu“ (1990), „Pintselsabad“ (1998–2000), „Kessu“ (1980–81) ja „Jutupliiats“ (1995–96), ning kooliõpilaste võistlussaateid, sh „Kooli TV“ (1992–97), „Marumüramiks“ (1996–97) ja „Memoriin“ (1998–99). Olnud paljude muusikasaadete ja -lavastuste autor, stsenarist ja toimetaja, sh „Laulukarussell“ (1992. a-st), „Õnneseen“ (1986), „Lepatriinu lauluvõistlus“ (1990–91), „Kui pillid räägiksid“ (1988–89), „Viisiubin“ (1983–84), „Laulumaias“ (1987–88), „Laulukarussellike“ (2001), „7 vaprakest“ (2000–01), „Perepidu“ (2012–14) ja „Kaks takti ette“ (1999. a-st). Muu tegevus. Asutas 1990 Lasteekraani Muusikastuudio ja oli kuni elu lõpuni selle tegevjuht. Tema juhtimisel kujunes stuudiost rohkem kui 400 lauljaga koorikool. Stuudio koorid on edukalt esinenud paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ning stuudiost on välja kasvanud hulk tuntud lauljaid ja muusikuid. Armastatud laste- ja muusikasaadete loojana tuntud kõikide Eesti laululaste teleemana. Tunnustus. Lastekaitse Liidu korraldatud noortefoorumi hääletusel kõige lastesõbralikuma ühiskonnategelase tiitel (1998), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium (2007), UNICEFi hõbedane tänumärk (2008), Valgetähe V klassi teenetemärk (2013).
