Joonas Hellerma
saatejuht ja toimetaja, kultuuriajakirjanik ja -kriitik
Sündinud 22. XI 1984 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja ajakirjaniku Kärt Hellerma ning kirjandusloolase ja kriitiku Toomas Haugi peres. Haridus. 1991–2003 õppis Lasnamäe Üldgümnaasiumis. 2006 lõpetas Tallinna Ülikooli filmi- ja videokunsti eriala bakalaureuseõppening 2009 kaitses Eesti Humanitaarinstituudismagistrikraadi filosoofia erialal (mõlemad cum laude). 2011–12 täiendas end filosoofia alal Saksamaal Berliini Humboldti Ülikoolis. Tööelu. Töötas juba ülikooliõpingute ajal ETVs kaastoimetajana, 2005. a-st kultuuritoimetuse toimetaja ja saatejuhina. Teinud kaastööd Vikerraadiole ja Klassikaraadiole. Avaldanud filosoofia-, muusika- ja kirjandusteemalisi artikleid ja arvustusi ajakirjades Akadeemia, Looming ja MAJA ning ajalehtedes Sirp, Maaleht ja Postimees. Telelooming. Olnud kultuurimagasini „OP!“ (2005–11), filmisaate „Pöffihunt“ (2006–10) ja saatesarja „Luuletus“ (2009–10) toimetaja, muusikasaate „MI“ toimetaja ja saatejuht (2013–18) ning „Tähelaeva“ mitme kultuuriportree (David Vseviov, Toomas Paul, Fred Jüssi, Jüri Arrak, Rein Veidemann, Mihkel Mutt, Hando Runnel, Marju Lauristin, Mihhail Lotman) autor ja saatejuht. 2014. a-st juhtinud ETV 2s kultuurivestlust „Plekktrumm“, millele 2020 lisandus erisaadete tsükkel „Plekktrummi raamatud“. Muusikadokumentaali „Tintinnabuli metsas“ (2018) autor ning erisaadete „Jaan Kross 100. Eesti avastamine“ ja „Arvo Pärt. Päevikud“ (2020) saatejuht. Olnud Estonia uusaastakontsertide (2010, 2014, 2017, 2019) ja iseseisvuspäeva piduliku vastuvõtu otseülekande (2017) saatejuht, intervjueerinud Eesti Vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi (2016) ning osalenud saatejuhi ja toimetajana eriprojektides „Eesti esimene üldluulepidu“ (2018) ja „Tartu laulupidu 150“ (2019). Muu looming. Raadios olnud sarja „Ööülikool“ toimetaja ja pidanud loengu „Kodu“ (2018), tegutsenud ka „Luuleruumi“ saatejuhi ja toimetajana. Valik kirjatöid: artikkel „Martin Buberi dialoogifilosoofia ja intersubjektiivsus“ koos Martin Buberi teose „Inimese probleem. Väljavaade“ tõlkega (Akadeemia, 2015); intervjuu Heideggeri-uurija Peter Trawnyga „Olemise varjus. Martin Heideggeri „Mustad vihikud““ (Sirp, 2015); artiklid „Looduse õnnistavad seaduspärad Spinoza „Eetikas““ (Sirp, 2016) ja „Vabamõtleja Tammsaare ja tema humanism“ (Looming, 2019); artikkel „Kultuurivormide energia poliitikat tegemas“ koos Ernst Cassireri teose „Riigi müüt“ tõlkega (Akadeemia, 2019); eessõna „Koidulaga“ Lydia Koidula luulekogule „Luule“ (2019); kaassõna „Fausti mõistatus“ Rein Veidemanni esseekogumikule „Kui sõna on su saatus“ (2019). Tunnustus. „Plekktrummi“ eest Kultuuri Teo konkursi peaauhind ja selge sõnumi edendaja nominatsioon (mõlemad 2017), EFTA konkursil parima meessaatejuhi auhind (2017), Eesti Vaegkuuljate Liidu selge kõneleja auhind Uno (2017), Hea Sõna auhind (2019), Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia (2019).
