Katrin Viirpalu

teleajakirjanik ja saatejuht

Sündinud 27. III 1968 Ardus. Haridus. Õppis 1975–78 Ardu algkoolis ja seejärel Kose keskkoolis, lõpetas 1986; 1979–85 õppis ka Kose lastemuusikakoolis. 1996 lõpetas kaugõppes Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo eriala. Tööelu. 1995 alustas tööd ETV lepingulise teadustajana, 1997–2000 töötas kultuuritoimetuses toimetajana ja 2000 saatesektori diktor-toimetajana. 2001–09 oli Kuku Raadio saatejuht ja päevatoimetaja, al 2009 on ETV toimetaja-saatejuht. Looming.. ETVs on juhtinud nõuandesaadet „Tervist“ (oli kaassaatejuht 1994–95), lastesaadet „Kribinal-krabinal“ (1996–98), olnud kultuurivestlussarja „Valguse märk” toimetaja ja produtsent (1998–99) ning „Kunstiruumi” autor ja toimetaja (1998–2000); on juhtinud argihommikust saadet „Tere hommikust!“ ning autori ja saatejuhina teinud pühapäevahommikust „Hommiku-TVd“ (mõlemad 1998–2000) ja „Pühapäevitajat“ (2001–03). On toimetanud Kanal 2 dokumentaalsarja „Ennäe inimest“ (2003) ja teinud ETV „Tähelaeva“ sarjas 51 saadet (2004–13) ning juhtinud „Jõulutunneli“ saatepäevi (2004–05, 2009–10, 2020). Al 2009 on „Terevisiooni“ saatejuht ja toimetaja. Selle kõrval on olnud tähtpäevaürituste ja laulupidude otseülekannete saatejuht, teinud autori ja saatejuhina sarja „Minu teine mina“ (2018) ning toimetanud kultuuritegelaste „Autoportreid“ (2018) ja juubelisaadet „Heinz Valk. Võidumees“ (2021). Kuku Raadios juhtis kultuurisaadet „Tuum“ ja arvamussaadet „Vox Populi“ ning toimetas päevauudiseid. Muu. On teadustanud laulupidu. Isiklikku. Abielus Filmiarhiivi juhtivspetsialisti Mairold Kaus’iga, tütar Iiris Viirpalu on kultuurisemiootik.