Margit Kilumets

saatejuht ja toimetaja

Sündinud 15. V 1964 (kuni 1988 Sutt) Tallinnas. Haridus. Lõpetas 1982 Tallinna 21. Keskkooli kuldmedaliga. 1982–87 jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjanduse erialal (lõpetatud) ja 2002–05 Professionaalse Psühholoogia Erakoolis psühholoogia erialal (lõpetamata). Tööelu. 1987 asus tööle ETV toimetajana, 1992 Eesti Raadio toimetajana ja 1993 Raadio 2 vanemtoimetajana. 1997 siirdus trükimeediasse ning töötas kuni 2008 ajakirjade Stiil ja Eesti Naine toimetuses ajakirjanikuna (sh 1997 Stiili peatoimetaja). 2009. a-st olnud Vikerraadio toimetaja ja ETV saatejuht. Telelooming. Saatesari „Hommiku TV“ (1997) ja meelelahutussaade „Ajameelne“ (1998), saatejuht ja toimetaja; sari „Tähelaev“, 11 portreesaate autor ja saatejuht (2004–14); dokumentaalsari „HotDok“, saatejuht ja toimetaja (2006–08); „Sind otsides“, saatejuht (2009–10); „Osoon“, kaasautor (2012–16); „OP“, saatejuht (2015. a-st). Eriprojektid: „Eesti teatri aastaauhinnad 2005“, saatejuht-toimetaja (2006); heategevuslik programm „Jõulutunnel“, saatejuht (2007, 2008, 2011 ja 2017); Eesti Vabariigi aastapäeva ülekanded, toimetaja ja saatejuht (2011, 2013 ja 2014); laulu- ja tantsupeo ülekanded, kommentaator (2011, 2017 ja 2019, ETVs ja Vikerraadios); Rio de Janeiro olümpiastuudio, üks saatejuhte (2016). Intervjueerinud Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest (aastalõpuintervjuu, 2013), ajaloolast David Vseviovi („Mineviku mõtestaja“, 2019) ja Taani kuningannat Margrethe II (2019). Teinud autori ja saatejuhina portreesaateid, sh„Tõnu Aav. Ilma naljata“ (2019), „Georg Ots. Tavaline inimene“, „Marjustin 8.0. Juubelisaade Marju Lauristinist“ ja „Olav Ehala. Helide redelil“ (kõik 2020) ning „Maria Klenskaja. Naine, kes ei räägi iseendast“ (2021). Dokumentaalfilmid: „Afganistani armid“ (2004), stsenarist ja toimetaja; „Eesti lood. Veebel, vonn ja Leetse mõis“ (2006), autor; „Mida külvad …“ (2008), stsenarist; „Pöide. Vaikiv tunnistaja“ (2012), autor; „Viru. Vabaduse saatkond“ (2013), stsenarist ja režissöör (koos Taru Mäkelaga ja Andres Lepasarega). Raadiolooming. Raadio 2s saated „Vekker“ (1993–2000), „Cafe Duo“ (1994–2000) ja „Kahega lõunal“ (2001. a-ni), saatejuht ja toimetaja. Vikerraadios autorisaated sarjas „Jutusaade“ (2005–15); „Vikerhommik“, saatejuht-toimetaja (2009–19); Vikerraadio 45. sünnipäeva puhul saate „Meelejahutaja“ reanimeerimine (2012); Londoni olümpiamängude ülekanded, sh Heiki Nabi hõbemedalimatši otsereportaaž. Muu looming. Kirjutanud elulooraamatuid: „Ita Ever. Elu suuruses“ (2006), „Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul“ (2008), „Elu. Kunst. Epp Maria Kokamägi“ (koos Mirjam Peiliga, 2009) ja „Jaak Joala. Kuulsuse ahelad“ (2015). Teinud kaastööd, sh intervjuusid ja artikleid, mitmele väljaandele (nt Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Pere ja Kodu). Tunnustus. Ajakirjade Kirjastuse parim ajakirjanik (1997), Eesti Raadio aastapreemia Raadio 2s tehtud töö eest (2000), Ajakirjade Kirjastuse aasta ajakirjanik (2000, 2003, 2007), Hea Sõna ajakirjandusauhind (2007), ETV kolleegipreemia parima naissaatejuhi kategoorias (2010), EFTA konkursil nominatsioon parima televisiooni naissaatejuhi kategoorias (2016), ERRi aastapreemia kultuurisaate „OP“ uuele tasemele viimise eest (2020).