Mariina Mälk
Mariina Mälk, toimetaja, produtsent, telejuht
Sündinud 29. XII 1949 Antslas, Võrumaal (1974. a-ni Hanova). Haridus. Lõpetas 1968 Tallinna 7. keskkooli ja astus Leningradi Ülikooli õppima hispaania keelt. Aasta hiljem asus Tartu Riiklikus Ülikoolis õppima eesti filoloogiat, spetsialiseerus ajakirjandusele ja lõpetas 1975 (diplom võrdsustatud magistrikraadiga). Täiendas end televisioonialase kvalifikatsiooni tõstmise kursustel Moskvas (1972), Baltic Media Centre’i korraldatud BBC produtsendi- ja juhtimiskoolitusel ning BBC toimetajakoolitusel (1995 ja 2000), Tartu Ülikooli ja Tempuse toimetajakoolitusel Euroopa Liidu standardite järgi Eestis ja Belgias (2000); osales EBSi juhtimiskoolituskeskuse koolitusel „Storytelling for Television Journalists. TV Dramaturgy and Programme Analysis” (2004) ning TTÜ avatud ülikooli majanduskoolituskeskuse juhtimiskoolitusel (2013). Tööelu. Ülikooli kaugõppe kõrval asus 1971 tööle ETV noorte- ja lastesaadete toimetuses režissööri abina, hiljem toimetajana; 1985–97 oli kunsti- ja kirjandussaadete vanemtoimetaja, 1997–1998 ETV programmi peatoimetaja ja peadirektori asetäitja, 1999–2007 meelelahutusprogrammi toimetaja (üks saatesarja „Pealtnägija“ algatajatest), 2001-2005 programminõukogu liige, 2007–17 kultuuri- ja muusikasaadete toimetuse juhataja, 2017–20 elamussaadete toimetuse toimetaja ja produtsent. Looming. Toimetas silmaringi avardavaid saatesarju „Ars longa…” (Leo Soonpää kunstisaade, 1971–78), „Leksikon SP” (teadussaade, 1974–75) ja „X muusa” (Mark Soosaare filmisaade, 1976–78); algatas koos Hagi Šeini ja Tiina Mägiga noorteliikumise „Kodulinn” ja toimetas samanimelist saatesarja (1975–84) ning teisi Noortestuudio saateid: „Isad ja pojad“ (1981–84), „Infomiin“ (1981–82), „Jüri ja Mari“ (dr. Noormanni suhtesaade, 1983–84) jm; kunsti- ja kirjandussaadete toimetuses toimetas kultuurisarju „Mitu muusat“ (1985) ja „Ateljeekontsert“ (1985–88), „Eesti nüüdiskunst”, „Noorte kunstikassett” (mõlemad 1990–93) ning intellektuaalseid arutelusid „Ars et vita“ (1995–96) ja „Amarcord“ (1997). On mitme kunstisaate autor („Eesti kunst“, 1996–98) ja loominguliste portreede kaasautor: „Milius künkal“ (1990), „Lapin“ (1991), „Vaikelu Olav Maraniga“ (1994), „Simson Seakülast“ (1995), „Armastasin ilma peata lõvi“ (2007). Toimetajana on olnud tegev ka infoteinment-sarjade juures: „Õhtul õhus“ (TV3, 1997) ja „Pealtnägija” (1999–2007), kuid samal ajal toimetas ka animafilmisaadete sarja „Anima tsoon“ (2001), klassikalise muusika sarja „Muusika ja elu“ (2002–04), pärandisarja „MuinasTeeVee“ (2004) ning kunstisaadete sarja „AKU“ (2005). Oli 15 aastat kultuurimagasini „OP!” toimetaja ja produtsent (2006–20), ühtlasi ka „Jüri Üdi klubi” kaastoimetaja (2010–14), „Kirjandusministeeriumi” toimetaja ja produtsent (2012–18) jne. Dokumentaalfilmide „Vaba vaimu saadik“ (1998), „Müütide mäss“ (2002), „Mees metsast ja mere äärest. Skulptor Jüri Ojaver“ (2009) kaasstsenarist, „Maile Grünbergi värvilised maailmad“ (2013) toimetaja, Tunnustus. Ajakirjanike Liidu aastapreemia (1977), Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1992), ETV parima toimetaja tiitel (1995, 2007), Eesti Arhitektide Liidu parima publitsisti tiitel (2009); kollektiivse tunnustuse on pälvinud ajakirja Nädal lugejaküsitlusel „Pealtnägija” kui parima telesaate eest (2002–07) ja ETV hooaja parima uue saatesarja „MuinasTeeVee” eest (2004). Nomineeriti Eesti Sisearhitektide Liidu publitsistika aastapreemiale koos Karin Pauluse, Peeter Brambati ja Priit Põldmega dokumentaalfilmi „Maile Grünbergi värvilised maailmad” eest (2015); nimetati Eesti Kunstiakadeemia auliikmeks Eesti kunsti pikaajalise ja väärilise tutvustamise eest televisioonis (2020) ja valiti Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks Eesti kunsti pikaajalise tutvustamise ja talletamise eest (2022). Muud. Oli 1978–90 Eesti Ajakirjanike Liidu liige.
