Toomas Lepp

telejuht, režissöör, toimetaja, stsenarist ja produtsent

Sündinud 10. III 1950 Kasahstanis Kengiris. Haridus. Õppis 1957–68 Tartu 1. Keskkoolis. 1969–70 jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keele erialal, 1970–72 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris ja 1973–78 Tallinna Pedagoogilises Instituudis lavastaja-näitejuhi erialal. Tööelu. 1973–89 oli ETV režissööri assistent ja muusikasaadete peatoimetuse režissöör, 1989–91 ETV meelelahutussaadete peatoimetaja, 1991–95 Reklaamitelevisiooni (RTV) programmi peatoimetaja, 1995–97 TV3 programmi peatoimetaja, 1997–2000 ETV peadirektor, 2001–04 Kanal 2 uudistetoimetuse juht, 2007–09 OÜ Eesti Spordikanal (Kalev Sport) peaprodutsent ning 2012–16 Tallinna TV juhatuse liige. Telelooming. Lavastas 1970.–80. a-tel ETV meelelahutussaadete toimetuses kümneid muusikalisi, lavastuslikke, persooni- ja lastesaateid, neist tuntuimad „Miks ka mitte“ (Kuldne trio ja Krjukov-Kibuspuu, 1980), „Igihaljas vaatemäng. Ita Everi evergreen show“ (1981), „Päkapikula“ (1981), „Harilik kontsert – Sulev Nõmmik“ (1985) ja „Täna õhtul… Tõnu Aav“ (1987). 1990. a-tel tootis produtsendina RTVs telesarja „Eestlased Ameerikas“ (1992) ja seriaali „Vabariigi valvur“ (1994). Teinud uudistesaateid „Keskkonna uudised“ (1997–2000, TV3 ja ETV), „Uued uudised“ (2001–04, Kanal 2) ja „Rohelised uudised“ (2004–07, Kanal 2) ning noorte mälumänge „Rohekas“ (2006, ETV), „Mine metsa“ ja „Tule metsa“ (mõlemad 2007, ETV). Produtsendina teinud jutusaadet „Vaba mõtte klubi“ (2011–16, Tallinna TV) ning reisisaadet „Eestlased Ameerikas“ (2014–16). Lavastanud ja produtseerinud üle 30 dokumentaalfilmi, samuti muusikafilme. Teise režissöörina töötanud mängufilmide „Karoliine hõbelõng“ (1984) ja „Metsluiged“ (1987) tegemisel. Olnud mängufilmi „Febris“ kaasprodutsent (1997). Dokumentaalfilme: „Laulu sünd“ (1979), „Peremehetunne“ (1983), „Tantsivad kõik“ (1984), „Heli mesilased“ (1987), „Tiidu suits“ (2002), „Eestlaste sajand Tallinnas“ (2005), „Eestlased Kremlis“ (2006), „Balti loorberid“ (2009), „Savisaar. Hetked ja arvamused“ (2011), „Verised majad“ (2012), „Balti passioon“ (2014), „Jaan Poska“ (2015), „Ülestõusmine“ (2019) ja „Georg Ots, hetked Võsul“ (2020). Muu looming. Luulekogu „MEIE – 1969“. Tunnustus. Tallinna teenetemärk (2011). Isiklikku. Tema isa oli Hispaania kirurg Julian Fuster-Ribó ja ema bioloog Eha Lepp.