Vilja Nyholm-Palm
telerežissöör ja programmijuht
Sündinud 12. V 1957 Tallinnas. Haridus. Lõpetas 1975 Tallinna 32. Keskkooli teatri eriklassi. 1977–83 õppis Leningradi Teatri-, Muusika- ja Filmiinstituudis telerežiid. 1993–94 täiendas end Soome Yleisradio Raadio ja Televisiooni Instituudis ning 1996 ja 1997 Taanis Baltic Media Centre’i kursustel („TV & radio trainer training“ ja „TV management for producers“). Tööelu. Töötanud ETV laste- ja noortesaadete toimetuses ning 1993. a-st kunsti- ja kirjandussaadete peatoimetuses režissöörina. 1989 asus tööle ETV Teleteatris režissöör-lavastajana, 1993–99 oli selle pearežissöör. 1999–2001 oli Kanal 2 programmidirektor ja 1994–2003 õpetas Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežiid. 2011. a-st olnud OÜ Palmfilm juhatuse esimees. Looming. Teleteatris töötades teinud lavastused „Mona Lisa“ (1983), „Inimese hääl“ (1990), „Kummaline missis Savage“ (1990), „Pakume teile viirpapagoisid“ (1992) ja „Koor minu kohvis“ (1997). Teinud ka palju teatriülekandeid. Teleseriaalidest lavastanud „Wikmani poisid“ (1995, kirjutanud ka stsenaariumi). Olnud teleseriaali „Nota bene! Teatriluulud“ (2000) idee autor ning teleseriaalide „Kodu keset linna“ (2003–06), „Helena“ (2006), „Eestlane ja venelane“ (2008–10) ja „Parim enne“ (2013) lavastaja. Telesaadetest on tuntuimad „Marie Under – 100“, „Ants Laikmaa“, „Antud ja võetud“ (Kersti Merilaasi luulest), „Sügisluule“, „Mark Twain“, „Väike luulesaade“, „Õhtutund kirjanikuga“, „Kirjandusmaastikud“, kultuuriajakiri „Kaks nädalat“, dokumentaalsari „Soomepoisid“ (1989), „Ajameelne“ (1989), „Illusionist Arne Üksküla“ (1997) ja telemäng „Juhtimisaju“ (2007–08). Olnud telemängufilmide „Kahe kodu ballaad“ (1985), „Võtmeküsimus“ (1986) ja „Narva kosk“ (I ja II jagu, 1988) II režissöör, filmide „Isa“ (1998) ja „Armuke“ (1999) produtsent ning dokumentaalfilmide„Ükskord elus oli nii…“ (1993, portreefilm Salme Reegist) ja „Oma kodu, kulla-kallis“ (2000) stsenarist ja režissöör. Teatrilavastused:„Gertrude Stein saatjaga“ (2010), „Head ööd, ema“ (2011), „Grace ja Glorie“ (2015) „Sarah Bernhardti viimane suvi“ (2018) ja „Lootuskiir pimeduses“ (2019). Muu tegevus. EestiTeatriliidu, Eesti Kinoliidu ja Eesti Audiovisuaalautorite Liidu liige (2007. a-st juhatuse liige).
