Vana Hõbe

Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber

Autor Toivo Tootsen
Kirjastus Maagiline Ruum, 2013

Raamat on ilmunud Maalehe sarjas “Eestile elatud elud”.

Kes oli see mees, keda kutsuti omal ajal elavaks entsüklopeediaks – kellel olid silmapaistvad teadmised, aga ka muusikuvõimed, suurepärane keelevaist ja särav jutustamisoskus? Mees, kelle artistlikku natuuri võinuks kadestada ka näitlejad? Kelle seltskonda nauditi ja keda ümbritses alatasa austajateparv? Kui ta oleks saanud valida, kus ja millal elada, eelistanuks ta olla Ateena kodanik ja Sokratese õpilane, kellel on majapidamise tarvis ka paar orja.

Võib öelda, et see lugu valmis paljuski kangelase enda abiga. Raamatusse talletatu on suurel määral Tiiduse suust kuuldud või sulest sündinud. Meenutusi jagavad ka inimesed tema ümbert – tütar, sõbrad ja kolleegid.

Vahur Kersna: “Kui ma Hardi Tiidusega tutvusin, meenutas ta vana tsirkusehobust. Sellist, keda enam ammu polnud harjatud-söödetud-joodetud nagu päevil, mil orkester mängis igal õhtul tušši ja lakka põimitud kuldsed lindid võbelesid aplausitormis. Kuid pruukis vaid prožektoritel süttida – jaa, Hardi oli sündinud artist, esineja, showman! Ta nautis esinemist ja tema esinemised olid nauditavad. Selles elurõõmsas mehes kobrutasid eriliselt isikupärases koosluses tarkus, headus, vaimukus, musikaalsus ja libiido. Kõik see kokku tegi Hardi Tiidusest mitte ainult erakordse meelelahutaja selle sõna kõige paremas tähenduses, vaid midagi palju enamat – tegi temast eesti elus ühe oma ajastu suurema ikooni. Nii oma viljaka tegevuse kui ka võluva olekuga näitas Hardi, kuidas tarkus ja huumorimeel aitavad hoolimata ajast ja oludest jääda inimeseks. Heaks inimeseks.”