Sookruus, Peeter (2001). Rahvusringhääling — oletused ja argumendid. Äripäev, 24.08.

Sookruus, Peeter (2000). Euroopa Liidu audiovisuaalpoliitika Eesti ühinemisläbirääkimistel EL-iga suleti kultuuri ja audiovisuaalpoliitika peatükk. Sirp, 24.11.

Sookruus, Peeter (1999). Eestile piisab esialgu neljast telekanalist. Postimees, 11.02.

Sookruus, Peeter (1998). Euronõuded järgivad televaataja huve. Eesti Päevaleht, 20.06.

Sookruus, Peeter (1998). Pildi näitamine Rummo moodi. Möödarääkimine ei edenda ringhäälinguseaduse eelnõu valmimist. Postimees, 27.05.

Parmas, Victoria (1998). Valitsus tahab meedia üle kontrolli. Kultuuriministeeriumi asekantsler Peeter Sookruus kirjutas ajakirjanduse sõltumatust ohustava eelnõu. Eesti Päevaleht, 17.08.

Sookruus, Peeter (1996). Imelihtne ringhääling. Eesti Päeva­­leht, 20.11.

Sookruus, Peeter (1996). Poliitikasilmus parem eelarve­silmu­sest? Eesti Päevaleht, 15.10.

Sookruus, Peeter (1995). Vääritu ringhäälingu laituseks. Eesti Päevaleht, 15.06.

Rudi, Erle (1995). Loamaks — ringhäälingu päästerõngas? H. Šeini, P. Sookruusi, E. Eesmaa ja T. Lepa seisukohad. Äripäev, 11.10.

Sookruus, Peeter (1994). Ringhäälinguseadus on olemas. Eel­mäng on läbi, tõsine töö alles algab. Päevaleht, 16.06.

Sookruus, Peeter (1994). Eestile on kombeks üks ring­hää­ling korraga. Päevaleht, 3.05.

Sookruus, Peeter (1994). Ta liigub siiski ehk ring­hää­lingu­seaduse eelnõu arutelu algas. Päevaleht, 11.04.

Sookruus, Peeter (1994). Häbematuse kiituseks. Vastuargumendid R. Langile. Päevaleht, 15.03.

Sookruus, Peeter (1994). Jalgratas on juba ammu leiutatud ehk euroopalik ringhäälingumudel on kasutatav ka Eestis. Päevaleht, 26.02.

Veiksaar, Katrin (1992). Peadirektorid Sookruus ja Siimann Raadiomaja Valges saalis. Õhtuleht, 11.07.

Sookruus, Peeter (1992). Raadio ja TV ei ole mängukann poliitikute. Kas ajalugu kordub? Rahva Hääl, 12.11.

Sandre, Aili (1992). Peeter Sookruus: me armastame kõiki poliitilisi jõude üheväärselt, ajakirjandusvabadust aga üle kõige. Õhtuleht, 13.11.