Mõistete seletusi

ADSL: Asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus on andmesidetehnoloogia, mis kasutab kiireks andmesideks tavalise telefoniliini vaskkaabli juhtmepaari. Telefoniliin tuleb kliendi koju, jagajafiltrid eraldavad kõnekanali ja andmesidekanali sagedusribad. Andmesidekanal läheb edasi ADSL-modemisse, mis on ühendatud kliendi terminaliga ehk ekraaniga vastuvõtuseadmega. Kõnekanal läheb edasi kliendi lauatelefoni. Tagasiside ajal jagatakse signaali samamoodi: kõnekanal läheb telefonivõrku, andmesidekanal läheb n-ö andmesidevõrku (kuigi mõlemad võrgud on tänapäeval tegelikult üks ja seesama andmesidevõrk). ADSL2 ja ADSL2+ standard võimaldavad suuremaid ühenduskiirusi kui ADSL ja neid tehnoloogiaid kasutab näiteks Telia IPTV. Ingl asymmetric digital subscriber line (ADSL).

Avaõiguslik ringhäälinguorganisatsioon: Seaduse või muu õigusakti alusel asutatud või litsentseeritud avaõiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, mis peab osutama avalikku teenust määratud auditooriumile ja mille programmile on kehtestatud teatavad nõuded:
– edastatav programm on vabalt kättesaadav enamikule elanikkonnast;
– ringhäälinguorganisatsioon pakub mitmekesist (informatsioon, haridus, kultuur, meelelahutus) ja tasakaalustatud programmi kõigile elanikkonna gruppidele, sealhulgas õiglast programmiosa vähemustele ja erihuvirühmadele;
– organisatsioonil on toimetuskontroll enamiku toodetud ja/või tellitud programmi üle.
Avaõiguslik ringhäälinguorganisatsioon võib olla tulu mittetaotlev või kommertsettevõte. Kommertsettevõtte tulu on võimalik jaotada osanike vahel.
Ingl public service broadcasting (PSB), public broadcasting organization, public broadcaster

Digiboks: Vastuvõtu lisaseade, mis muudab digisignaali teleri sisendile sobivaks, „arusaadavaks“ (ka digituuner). Paljudesse teleritüüpidesse on digituuner juba sisse ehitatud. Kui telesignaal jõuab tarbijani internetipõhiselt (vt allpool), on ka digiteleri korral vaja ruuteri ja teleri vahele spetsiaalset digiboksi, millega telerit juhtida. Erinevad digiboksid töötlevad kas maapealse levivõrgu (DVB-T-standard), kaablivõrgu (DVB-C) või satelliidivõrgu (DVB-S) signaale. Üha enam on telereid, mida saab ühendada wifi võrguga. Tasuliste saadete vaatamiseks on teatud juhtudel vaja kaardilugejaga digiboksi, millesse sisestatakse teenusepakkujalt saadud vaatajakaart. Digiboks ühendatakse teleriga nüüd juba enamasti HDMI kaabli abil. On digibokse, mis salvestavad eelseisvaid või jooksvaid saateid sisseehitatud või välisele kõvakettale, töötavad ajanihkega (time shift): nad salvestavad jooksva saate automaatselt digiboksi sisemällu ja võimaldavad vaatamist katkestada ning sobival ajal jätkata, samuti vaatamise ajal muudetava kiirusega edasi-tagasi kerida. Eestis selliseid seadmeid laialdaselt ei kasutata, enamikku neid moodsaid digiteenuseid pakutakse serverist. Interneti-võimekusega digiteleri muudab nutiteleriks (smart-TV) võrgukaabli või wifii kaudu toimiv internetiühendus. Ingl set-top box, STB; digital television adapter, DTA.

Digitaalne antennitelevisioon: Maapealsete digisaatjatega edastatav televisioon, mille korral võetakse signaali vastu nn tavaantenniga. Telerisse või digiboksi on selleks sisse ehitatud vastav digituuner. Tehnoloogiliseks aluseks on digitelevisiooni standard DVB-T (digital video broadcasting – terrestrial), edastatakse tasuta kanaleid ja vaatajakaardi lepingu korral ka tasulisi. Sellele standardile mindi Eestis järk-järgult üle 2000ndate teisel poolel ja lõplikult 1. juulil 2010. Uuema põlvkonna maapealse digilevivõrgu standard DVB-T2 võimaldab parema pildi- ja helikvaliteediga kõrglahutustelevisiooni (high definition television, HDTV) edastamist ja selle vastuvõtmiseks on vaja DVB-T2 standardile vastavat telerit või digiboksi. Samm-sammult on DVB-T2 võrku jõudnud kõik Eesti telekanalid. Kasutusel on ka mõisted “maapealne digitelevisioon”, “digitaalne eetritelevisioon”, “digilevi”; ingl digital terrestrial television, DTT.

Digitelevisiooni standardid: Standard Tavalühend Ridu Piksleid reas Laotusviis Pikslite koguarv ekraanikuvas
SDTV SD 576 720 üle rea veidi üle 0,4 miljoni
HDTV 720p HD 720 1280 rida-realt ligi 1 miljon
HDTV 1080i Full HD 1080 1920 üle rea üle 2 miljoni
HDTV 1080p Full HD 1080 1920 rida-realt üle 2 miljoni
UHDTV, Ultra-HD 4K 2160 3840 rida-realt üle 8 miljoni
UHDTV, Ultra-HD 8K 4320 7680 rida-realt üle 16 miljoni

ERR Hea Tava: ERR Hea Tava osutab eetilistele ja ühiskonna õiglustundega seotud tõekspidamistele, millest juhindumises on ERRi koosseisulised ja mittekoosseisulised töötajad kokku leppinud. Hea Tava taotleb demokraatliku ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhiprintsiipide järgimist ja kirjeldab loominguga seotud olulisi väärtusi. Hea Tava väljendab usaldusväärsusega seotud põhimõtteid ja võimaldab hoida Rahvusringhäälingu head mainet.

Eesti Rahvusringhäälingu seadus: Seadus, mis sätestab ERRi õigusliku seisundi, eesmärgi, ülesanded, rahastamise, juhtimise ja tegevuse korraldamise. Seadus võeti Riigikogus vastu 18.01.2007.

Eetritelevisioon: Maapealse saatja või saatjate võrgu kaudu edastatav televisioon (ka maapealne televisioon, teleringhääling), ingl terrestrial television broadcasting.

Elektrooniline saatekava: Ekraanile kuvatav telekanalite kava, mis võimaldab leida saateid ja kasutada selliseid lisafunktsioone nagu annotatsioonide otsing, keele ja subtiitrite valik, ajanihkega vaatamine jne. Kõik praegu müüdavad telerid ja digiboksid toetavad seda funktsiooni ja kõigil teenusepakkujatel on see ühel või teisel moel olemas. Ingl electronic programme guide, EPG.

Euroopa päritoluga audiovisuaalne teos: Meediateenuste seaduse kohaselt on Euroopa päritoluga audiovisuaalne teos:
1) Euroopa Liidu liikmesriigist pärinev teos;
2) piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast Euroopa riigist pärinev teos;
3) teos, mis on toodetud ühistoodanguna Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu raames ja vastab lepingus määratletud tingimustele.
4) Euroopa Liidu liikmesriigist või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast riigist pärinev teos, mis on põhiosas valminud koostöös ühes või mitmes nimetatud riigis elavate autorite ja töötajatega, kui teos vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) teose on valmistanud vähemalt üks tootja, kes on asutatud vähemalt ühes nimetatud riigis;
2) teose tootmist korraldab ja kontrollib üks või mitu tootjat, kes on asutatud ühes või mitmes nimetatud riigis;
3) nende riikide ühistootjate panus moodustab ühistootmise kogukuludest rohkem kui poole ja ühistootmist ei kontrolli ükski väljaspool kõnealuseid riike asutatud tootja.
5) teos, mis on toodetud Euroopa Liidu liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise kahepoolse ühistootmislepingu raames tingimusel, et Euroopa Liidu liikmesriigi ühistootjad katavad suurema osa tootmise kogukuludest ja et tootmist ei kontrolli ükski väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi asutatud tootja.

Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamise nõue: Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks. Nõuet ei kohaldata nende teleprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse regionaalse televisiooniteenuse osutamise loa alusel.

HD: (ka kõrglahutusega televisioon, peeneraldustelevisioon, HD-televisioon, HDTV) on digitaalse televisiooni süsteem, millel on tavalahutusega televisiooniga võrreldes kuni kaks korda suurem lahutusvõime. Oluliselt rohkem pildipunkte (piksleid nii rõht- kui ka püstsihis) tekitab ekraanile teravama, selgema ja detailirohkema pildi. HDTV saateid edastatakse ainult pildisuhtega 16:9, st laiformaadis. HDTV lahutusvõime võib olla kas
· 1280×720 pikslit (laotussüsteemi tähis 720p, kaadris on 720 rida, mida laotatakse järjest, rida-realt (p – progressive))
· 1920×1080 pikslit (laotussüsteemi tähis 1080i või 1080p; 1080i korral koosneb kaader kahest poolkaadrist, milles pildisignaali laotatakse üle rea (i – interlace), 1080p korral kasutatakse täiskaadrilaotust ehk kaadrit moodustavad read laotatakse järjest).
Nüüdisaegsed telerid on kõik vähemalt HD-valmidusega, nende ekraanil on 1080 rida ja reas 1920 pikslit. Full-HD- (’täielik HD’) telerid võimaldavad vaadata peale SD- ja HD-televisiooni ka HD-videokaamera, HD DVD ja blu-ray-ketta (BD) kõrglahutusega videopilti. Veel suurema pildipunktide arvuga on ultrakõrglahutusega televisioon (4K ja 8K). Ingl high-definition television, HDTV.

Hübriidtelevisioon: (ka hübriid-TV) on tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab tavaantenniga vastuvõetavat signaali kombineerida internetist allalaetava andmevooga. See pakub antennitelevisiooni kasutajale palju internetitelevisioonile omaseid võimalusi, näiteks ajanihkega vaatamine, lisakanalite kasutamine, raadiojaamade kuulamine, ilmateate ja portaaliuudiste vaatamine jm. Selleks on vaja HbbTV võimekusega telerit ja digiboksi, mis seda standardit toetavad. Eestis on hübriid-TV kättesaadav alates 2015. a. Telerit ostes peab veenduma, kas see funktsioon on teleril olemas, ning vajaduse korral selle aktiveerima. Ingl hybrid broadcast broadband television, HbbTV.

IPTV: Telesignaali andmevoo edastamine traadita interneti või lairibavõrgu kaudu (ADSL või valguskaabel)vastava internetiprotokolli (-reeglistiku) alusel (digital video broadcasting – IP, DVB-IP). Vastuvõtukoha ühenduspunktist jõuab signaal telerisse läbi ruuteri ja digiboksi, mille juurde kuulub eraldi pult. IPTVs edastatavad telekanalid, kanalite paketid ja üksiksaated võivad olla tasuta või tasulised. Kõiki teenuseid saab teleri kaudu tellida. IPTVd hakkas Eestis esimesena pakkuma AS Elion (nüüd Telia). Ingl Internet Protocol Television (IPTV)

Interaktiivsus: Tehnoloogiline võimalus tagasikanali kaudu teenuse osutajaga suhelda. See on digi-TV olulisim eelis analoogsega võrreldes, kvalitatiivne hüpe, mis lubab vaatajatel endil otsustada, mida vaadata ning millal, kus ja milliste vahenditega seda teha. Analoogtelevisioon oli lineaarne (ühesuunaline, vaataja poolt juhitamatu), saateid võis vaadata vaid samal ajahetkel, kui neid eetris või kaablivõrgus edastati (reaalajal otsevaatamine). Mittelineaarsed teenused on aga vaataja poolt interaktiivselt mõjutatavad, seetõttu on tal valikuid märksa rohkem. Digi-TV elektroonilise saatekava kaudu pääseb vaataja saadetega seotud teenuste (ajanihkega vaatamine, kerimine, võrku salvestamine) ja kanalitega seotud valikute menüüdesse (kanalite tellimine, keele ja subtiitrite valik, pildikvaliteedi valik, lemmikunimestikud, lapselukk jm). Teenusepakettide üldmenüüd võimaldavad valida mitmesuguseid tellitavaid videoteenuseid, sh rakendusi (äppe), pakuvad otsingusüsteeme, lubavad hallata oma lepingut jpm.

Internetiteler: Internetiga ühendatud teler. Ühendusviise on mitmesuguseid – võrgukaabli, nutitelefoni, tahvelarvuti (3G, 4G ja peatselt ka 5G internet) või wifi kohtvõrgu kaudu. Teleri internetiga ühendamise võimalust on vaja paljude digitaalsete teenuste, sealhulgas elektroonilise saatekava, isikliku videosalvesti (PVR) ja hübriidtelevisiooni kasutamiseks. Ingl connected TV.

Isiklik videosalvesti: Seade, mis võimaldab saateid salvestada. Salvestamiseks saab kasutada ka USB-ühendusega mälupulka või välist kõvaketast. Isikliku salvesti asemel kasutatakse Eestis enamasti teenusepakkuja serveri sisest salvestamisteenust. Ingl personal video recorder, PVR.

Kaabelleviseadus: Seadus, mis sätestab kaabellevivõrkude rajamise ja opereerimise tingimused ning võrkude omanikule ja operaatorile esitatavad nõuded. Seadus võeti Riigikogus vastu 10.02.1999.

Kaabeltelevisioon: Teleprogrammide edastamine ja jaotamine tarbijatele sidekaablivõrgu kaudu. See on peamiselt kasutusel tihedasti asustatud piirkondades – linnades ja teistes suuremates asulates. Telesignaal edastatakse peajaamast sõlmjaamadesse tavaliselt valguskaabliga või raadiolingiga, sõlmpunktidest majasisenditeni ja korterite antennipesadeni koaksiaalkaabliga. IPTV kasutajate digiboksidesse jõuab signaal aga mitut liiki kaablite kaudu (telefonijuhtmetest kuni valguskaabliteni). Kaablivõrkudes pakutakse lisaks televisioonile ka andmesidet – interneti- ja telefoniühendust. Eestis kasutati kaablivõrgus pikka aega analoogsüsteemi, millelt 2010ndate alguses mindi järk-järgult üle digistandardil põhinevale kaabeltelevisioonile. Ingl community antenna television, CATV.

Meediateenuste seadus: Seadus, mis sätestab 1) audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele; 2) eraõiguslikele isikutele televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks tegevusloa andmise ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamise registreerimiskorra; 3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule infot andnud isiku (edaspidi informatsiooniallika) kaitse põhimõtted.
Seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010.

Mobiilitelevisioon: Tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab televisiooni- ja muud audiovisuaalset sisu vaadata kaasaskantavate seadmetega – nutitelefonide ja tahvelarvutitega. Signaali edastamiseks kasutatakse DVB-H (digital video broadcasting – handhelds) standardit. Eesti teenusepakkujad kasutavad teleprogrammide nutiseadmetesse edastamiseks internetti (Telia MINU.TV, STV Go!, Starmani TV Everywhere). Ingl mobile TV.

Multipleks: Antennitelevisiooni (DVB-T) edastamiseks kasutatav seade, mille abil muudetakse teleprogrammid ühtseks digitaalseks andmevooks, et edastada seda ühel ja samal sageduskanalil programmide kimbuna. See suurendab edastatavate programmide arvu analoogtelevisiooniga võrreldes mitu korda. Eestis haldab DVB-T võrke AS Levira. Kasutusel on üks mandriosa kattev ja viis üleriigilist DVB-T võrku, mida nimetatakse samuti multipleksideks. MUX1 ja MUX6 edastavad tasuta kodumaiseid põhikanaleid (hetkel ETVd, ETV2 ja ETV+), France24 ja Antenni TV infokanalit, mis on ühtlasi ka hübriidtelevisiooni avaleheks. MUX1 levib kogu Eesti territooriumil, MUX2 ja MUX3 suuremas osas Eestis, MUX6 leviulatus on umbes 94%. MUX2, MUX3 ja osaliselt MUX6 ning MUX1 on Elisa Eesti ASi (varem Starman) teenuste kasutada. Neis edastatakse tasulise televisiooni pakette digitaalse antennitelevisiooni abil (vana nimetus Zuum-TV). Vastuvõtuks on vaja Conaxi digiboksi ja vaatajakaarti, mis avab krüpteeritud teenused. MUX7 kasutab DVB-T2 standardit ja edastab rahvusringhäälingu HD-kanaleid (varem ka Tallinna TV HD-kanalit). MUX1, MUX6 ja MUX7 võrkudes asuvad telekanalid edastavad hübriidtelevisiooni (HbbTV) lähtesignaali. Kõigis Eesti DVB-T saatjavõrkudes kasutatakse MPEG4 AVC (H.264) signaali pakkimise algoritmi. Ingl multiplex, MUX.

Nutiteler: Seade, mis võimaldab kombineerida teleri, arvuti (nii tava- kui ka tahvelarvuti) ja mobiiltelefoni funktsioone ja tuua sellega teleekraanile „tarku“ lahendusi, näiteks surfata internetis, ühendada teleri arvuti, tahvli või nutitelefoniga ja vaadata suurelt ekraanilt oma fotoalbumeid või videoarhiivi, samuti kasutada rakendusi (äppe), nii mängimiseks kui ka filmide ja videote vaatamiseks. Arvutid ühendatakse teleriga kas HDMI või wifi abil, enamik nutiseadmeid aga Bluetoothi abil. Teleri saab muuta nutikaks ka lisaseadmetega, näiteks Google Chromecastiga, mis on juhitav nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu. Chromecast ühendatakse teleriga HDMI-pistiku abil, ta võtab voolu USB-pistikust ja sisendsignaali wifi abil ning võimaldab kasutada Youtube’i, Netflixi jm rakendusi. Ingl smart TV.

OTT: Videoteenuste jagamise kontekstis onn see voogedastusteenus, mida pakutakse kasutajatele interneti kaudu ilma ringhäälingu-, kaabli- või satelliittelevisiooni organisatsiooni korraldava vahenduseta. OTT kui termin on sündinud USA-s ja see tähistas suurte televõrkude ülest internetipõhist televisiooni. See oli videoteenus, mis toimis „üle rangelt reguleeritud USA suurte televõrkude [CBS, NBC, Turner, CNN jne] pea“, neist sõltumatuna. Tegemist on tellitava videoteenusega (VOD), mis on kättesaadav veebilehekülgede, portaalide, mobiili- ja tahvelarvutite rakenduste (äppide) ja nutitelerite abil (näiteks Netflix, Go3 jm). Nii OTT kui ka IPTV kasutavad internetiplatvormi, OTT kasutab internetiteenust seda pakkuvast sideettevõttest sisuliselt sõltumata, IPTV teenuse osutajatel on aga edastatava teenuse (näiteks ERR Jupiteri) üle organisatsiooniline ja sisuline kontroll. Võrreldes litsentseeritud teenuseosutajatega on kasutajatega otse seotud OTT pakkujatel seetõttu märksa vähem regulatsioonidega seatud (sisu)piiranguid. Ingl over-the-top, OTT.

Omasaated: (ka originaalsaated) — saated ja filmid, mis on toodetud ringhäälingujaama oma tehnilisi ja vahendeid ja personali kasutades. Ingl in-house production.

Omatoodang: Telejaama oma tehniliste vahendite ja personali toodetud saated ja filmid, samuti telejaama initsiatiivil ja toimetuskontrolli all mõne ringhäälinguorganisatsiooni või sõltumatu tootjaga koostöös tooodetud või nendelt tellitud saated või filmid. Meediateenuste seaduse tähenduses on omatoodang ringhäälinguorganisatsiooni enda või koostöös Euroopa Liidu mõne liikmesriigi tootjaga toodetud või ringhäälinguorganisatsiooni poolt mõnelt Euroopa sõltumatult tootjalt tellitud saated või programmid Eesti tänapäeva või eesti kultuuripärandi vallas. Ingl own production; own/co/commissioned production.

Omatoodangu esitamise nõue: Meediateenuste seaduse kohaselt peab televisiooniteenuse osutaja varuma teleprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti omatoodangu edastamiseks. Sellest miinimummahust peab vähemalt 50 protsenti olema ajavahemikus kella 19.00-st kuni 23.00-ni. Nõude kohaldamisel võib teha televisiooniteenuse osutamise tegevusloa tingimustes erandi valdavalt muusika-, spordi- või filmiprogrammi edastava televisiooniteenuse osutaja põhjendatud taotluse alusel.

On-line-video: Internetis edastatav (ka voogedastatav, striimitav) video, ingl on-line video.

Osakaal: (ka telekanali osakaal) — konkreetse kanali või saate vaatamiseks kulutatud aja osakaal (%) kogu telerivaatamiseks kulutatud ajast teatud ajaperioodi jooksul. Kasutatakse nii päeva, nädala või kuu osakaalu näitajaid, ingl daily share, weekly share, monthly share.

Otsepakkumine: (ka telepood, telekauplus, telekaubamaja) — telereklaami erivorm, mille eesmärk on kaupade või teenuste müügiks pakkumine. Otsepakkumise vormid on otsepakkumise lõik ja otsepakkumise saade. Ingl TV-shopping.

Programm: Televisiooniteenuse osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mille ülesehitust väljendab saatekava. Programmil on oma nimi.

Programmi maht: Telejaama edastatud programmi osa või programmi kogumaht tundides teatud ajaperioodi vältel, mis moodustub omasaadetest, koostöösaadetest, tellimussaadetest, hankeprogrammist ja kordussaadetest. Vastavalt vajadusele kasutatakse programmi nädala-, kuu-, kvartali- ja aastamahu näitajaid; ingl program output, total hours, broadcast hours.

Programmikataloog: Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutud ja tema toimetusvastutuse alla kuuluv saadete nimekiri.

Reklaam: Teleprogrammis edastatav teave (graafiline, filmi- või videoreklaam), mille eesmärk on toodete või teenuste müügi suurendamine, ürituse või idee edendamine või mõne muu soovitud tagajärje saavutamine ning mida telejaam tasu eest levitab. Meediateenuste seaduse mõttes on reklaam äriteade ehk heliga või pildiga esitatav teave, mis on mõeldud majandustegevusega tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade või teenuste otseseks või kaudseks tutvustamiseks või maine edendamiseks ja mis kaasneb saatega või on sellesse lisatud tasu või muu samalaadse hüvitise eest. Meediateenuse osutaja edastatavad äriteated peavad olema selgelt äratuntavad ja eristatud muust programmi osast ning neile kohaldatakse reklaamiseaduses ja teistes seadustes reklaamile sätestatud nõudeid. Ingl advertising.

Reklaamiseadus: Seadus, mis sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Reklaamiseadus võeti Riigikogu poolt vastu 12.03.2008.

Ruuter: Ruuter on seade, mis seob omavahel arvutivõrke ja tagab nende andmevahetuse. Ta ühendab iga konkreetse tarbija terminaliseadme sidevõrguga ja teenuse osutamiseks tarvilike seadmetega. Ruuter võimaldab kasutada internetti, televisiooni ja telefonsidet; ka genereerivad ruuterid wifi signaali kohtvõrgus (näiteks kodus) ja see teeb kättesaadavaks juhtmevaba interneti. Ruuter töötleb ja filtreerib sissetulevaid andmepakette ja saadab need edasi telerisse, telefoni ja digiboksi.

Saateformaat: Telesaate ülesehitus, mis eeldab kindlate sisu- ja vormielementide reeglipärast sidumist struktuurseks tervikuks, ingl format.

Satelliittelevisioon: (ka SAT-TV) levib sidetehiskaaslaste vahendusel ja signaali edastamiseks kasutatakse standardeid DVB-S ja DVB-S2 (digital video broadcasting – satellite). Sidesatelliidi transponderiks nimetatav seade võtab vastu Maa peal asuvast kosmosesidesaatjast lähtuvad, televisiooni- ja raadioprogramme kandvad raadiosignaalid, need võimendatakse ja saadetakse tagasi Maa teatud piirkonna poole. Satelliidilt tulev signaal on väga nõrk, sest tehiskaaslased asuvad Maast kaugel (200 kuni 35 000 km ja enam) ja energia säästmiseks kasutatakse neis väikese võimsusega saatjaid. Signaal võetakse Maa peal vastu paraboolantenniga, mida nimetatakse satelliiditaldrikuks. Selle fookuses on vastuvõtja, mille võimendus- ja sagedusmuundusploki väljundist läheb signaal koaksiaalkaabli kaudu kas satelliidituunerisse (SAT-tuuner, digiboks) või digiteleris paiknevasse DVB-S moodulisse.

Sõltumatu tootja: (Euroopa) sõltumatu tootja on: 1) tootja, kelle aktsiate enamus või aktsiate jaotusega määratud häälte enamus kuulub liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi juriidilisele või füüsilisele isikule; 2) tootja, kelle seaduse või lepingu alusel üleantud autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused toodangule kuuluvad liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi juriidilisele või füüsilisele isikule; 3) tootja, kes viimase kahe aasta jooksul on tootnud oma audiovisuaaltoodangut vähemalt kahele audiovisuaalmeedia teenuse osutajale.

Sõltumatute tootjate loomingu esitamise nõue: Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nende teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. Nõudeid ei kohaldata nende teleprogrammide suhtes, mis on mõeldud kohalikele vaatajatele ning mida edastatakse regionaalse televisiooniteenuse osutamise loa alusel.

Telekraat: Portaal, mis koondab informatsiooni teleteaduse, -tegijate ja -ajaloo kohta.

Telemöödik: Teleriga ühendatud seade, mis võimaldab koguda andmeid televaatamise kohta. Seade tuvastab vaadatava kanali ja sellel püsimise kestuse. Seadmel on sisend iga konkreetses telekodus elava pereliikme jaoks. Telemõõdikud on sideliiniga ühendatud firmaga, kes kogub ja töötleb saadud andmeid ja müüb neid teenust tellivatele ringhäälinguorganisatsioonidele. Mõõdikute paigaldamiseks valitakse telekodud selliselt, et saadud andmed oleksid esinduslikud uuritava auditooriumi (enamasti riigi elanikkonna) kohta. Eestis pakub telemõõdiku teenust Kantar Emor, küsitluspaneeli kuulub veidi üle 400 telekodu. Ingl Peoplemeter.

Teleprogramm: Teatud printsiipide kohaselt järjestatud saadete kogum, millel on teistest programmidest erinev nimetus ja mida edastatakse selleks kindlaksmääratud sagedustel ehk kanalitel, ingl TV programme.

Telesaade: Liikuvate kujutiste heliga või helita ajaliselt piiritletud kogum, mis moodustab programmi või programmikataloogi eraldi osa, ingl TV program.

Telesari: Ühise pealkirja ja samade tegelastega erinevatest lugudest koosnev mitmeosaline järjefilm või lavastus, ingl TV series.

Teleseriaal: Ühise pealkirja ja samade tegelastega jätkuva looga mitmeosaline järjefilm või lavastus, ingl TV serial.

Teletekst: (ka Teksti-TV, tekstiuudised) — telesignaaliga samaaegselt edastatav digitaalne kahemõõtmeline teksti- ja pildiinformatsioon, mida saab vastu võtta vastavate dekooderitega varustatud teleritega, ingl teletext.

Tellitav audiovisuaalmeedia teenus: Teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel.

Tellitav videoteenus: Digitaalse videosisu pakkumine andmesidevõrkude (kaabli, interneti) kaudu, mille korral tarbija aktiveerib selle sisu talle sobival ajal. Tellitavad videoteenused on nii järelvaatamine, videolaenutus kui ka kordus-TV. Loodud on kolme liiki lahendusi:
·   tasuta teenus, mida finantseeritakse reklaamist või avalikest allikatest (free-on-demand, AVOD, FVOD);
·   tükitasuline teenus, mis võimaldab salvestisi rentida või osta neid ühekaupa (pay-per-view, transactional-on-demand, TVOD);
·   periooditasuline, enamasti kuutasu (subscription fee) eest osutatav videoarhiivi või videokataloogi kasutamise teenus (subscription on demand, SVOD).
Ingl video-on-demand, VOD.

Tellitud saated: (ka tellitud programm) — saade või film, mis on tellitud ringhäälingujaama initsiatiivil ühelt või mitmelt tootvalt organisatsioonilt, ingl commissioned program.

Tingimusjuurdepääs: Audiovisuaalsete teenuste pakkumise korraldamise viis, mis võimaldab tagada teenuste kasutamise õiguspärasuse, turvalisuse ja maksustada teenuste kasutajaid. Kanali signall edastatakse kodeeritult, programmi vaatamiseks tuleb omandada autoriseeritud dekodeerimisseade. Ingl conditional access.

Tippaeg: (ka parim vaatamisaeg) — 1) ajavahemik, mis sobib telerivaatamiseks suuremale osale auditooriumist ja mille vältel on telejaamal võimalik saavutada suurim võimalik vaatajaskond. Tippaja piirid erinevad riigiti sõltuvalt elukorraldusest ja tavadest, enamasti jääb tippaeg kella 19.00 ja 22.30 vahele; 2) õhtune kolmetunnine ajavahemik, mille jooksul telekanal saavutab maksimaalse vaatajaskonna. Ingl prime-time.

UHD: Ultrakõrglahutusega televisioon (ultra-high-definition television, UHDTV) võimaldab kahte, HDTVst vastavalt neli ja kaheksa korda suurema pildilahutusvõimega videovormingut ja seega veelgi kvaliteetsemat pilti:
· 4K (UHDTV-1) ehk 3840×2160 pikslit (kokku 8,3 Mpx, laotussüsteemi tähis 2160p) ja
· 8K (UHDTV-2) ehk 7680×4320 pikslit (kokku 33,2 Mpx, laotussüsteemi tähis 4320p).

Vaadatavus: (ka jälgitavus) — 24 tunni jooksul vähemalt 15 järjestikust minutit konkreetset telekanalit vaadanute osakaal (%) kogu potentsiaalsest auditooriumist, ingl daily reach, weekly reach, monthly reach.

Vabalevi: Võimalus tasuta, liitumislepinguta ja koodivabalt (krüpteerimata) võtta antenniga vastu maapealsete saatjate ja satelliittelevisiooni kaudu levitatavaid kanaleid. 2015. a märtsist on Eestis võimalik kombineerida vabalevi internetiga (hübriid-TV) ja 2018. a-st satelliittelevisiooni mobiilsidega. Ingl free-to-air, FTA.

Valguskaabel: (ka kiudoptiline kaabel, fiiberoptiline kaabel) koostatakse paljudest, vajaduse korral sadadest kiududest, selle soonteks on klaas- või plastkiust valgusjuhtmed. Suure infoedastusvõime tõttu kasutavad sideettevõtted valguskaableid nii kiire interneti, IPTV kui ka kõrglahutustelevisiooni (HDTV) signaali edastamiseks.

Videojagamisplatvorm: Tehniline keskkond, veebilehekülg, portaal või rakendus (äpp), kus enamik sisu pärineb kasutajatelt. Videojagamisplatvormi teenuse osutajal puudub toimetusvastutus, kuid teenuse korralduse määrab kindlaks just tema, sealhulgas automaatsete vahendite või algoritmide abil, eelkõige sisu kuvamise ning selle märgistamise ja järjestamisega; ingl video sharing platform.

Videoportaal: Audiovisuaalset sisu pakkuv internetiportaal. Videoportaalid koondavad erinevatest allikatest pärit sisu – nii professionaalselt toodetud kui ka kasutajate poolt loodud saateid, filme, videoklippe jm. Loodud on nii universaalseid, mitmekesiste teenustega, paljude alateemade ja rubriikidega üldportaale kui ka kitsamaid, temaatilisi või teatud sihtauditooriumile mõeldud veebikogusid. Portaalide teenused erinevad oluliselt nii mahu kui ka ulatuse poolest, need võivad olla vahetult seotud igapäevase teleprogrammiga või on nad ulatuslikud audiovisuaalteoste kataloogid ja arhiiviväljundid. Portaalid kergendavad kasutajate jõudmist soovitava sisuni – enamasti on neis otsingusüsteem, mis põhineb teoste metaandmetel (näiteks teema, žanr, autor, tootja jm); teostega kaasnevad nende detailsemad sünopsised, sisukirjed ja muu info. Sageli pakuvad portaalid ka arutelukeskkonda (foorumeid) – võimalust hinnata teoseid ja jagada infot (faile, linke jms) sotsiaalvõrgustikes.

Voogedastus: (ka striiming) on andmevoogude ülekanne serverist nii, et andmete kasutamiseks ei pea ootama edastuse lõppu. Telesaadete vaatamine ja internetiraadio kuulamine toimub voogedastusena, seda nii reaalajas kui ka eelnevalt salvestatud heli või pildi kuulamisel/vaatamisel. Ingl streaming.

Wifi: Traadita kohtvõrgu (wireless local area network, WLAN) tehnoloogia. See võimaldab wifi tugijaama levialal kasutada korraga paljudel inimestel juhtmevaba interneti-ühendust (nn traadita internet). wifi signaali tekitavad seadmed on sisse ehitatud paljudesse ruuteritesse, nutitelefonidesse ja mängukonsoolidesse ning need on olemas peaaegu kõigis süle- ja pihuarvutites.