Sissejuhatus
Uuring kaardistab Eesti meediavaldkonna olukorra ning pakub kogutud andmetele tuginedes välja selle valdkonna võimalikke arengustsenaariume. Kasutame olukorra kaardistamiseks nii ise kogutud kui ka sekundaarseid andmeid. Lisaks vaatleb uuring normatiivset poolt – põhimõtteid, millistele alustele võiks Eesti meediapoliitika tugineda ning milliseid eesmärke võiks selles seada. Uuringu eesmärk on anda sisendit meediapoliitika kujundajatele ning panna alus meediavaldkonna süsteemsemale mõtestamisele. Lähtume eeldusest, et meediapoliitika ei tähenda mitte üksnes meediavaldkonda korrastava õigusnormi väljatöötamist ja elluviimist, vaid ka andmepõhiseid otsuseid selle kohta, kas, milles ja mil
määral on vaja meedia toimimisse sekkuda. See tähendab ka valdkonda puudutavate andmete regulaarse kogumise vajaduse kaardistamist ja põhimõtete kokkuleppimist.
Uuring lähtub normatiivsest eeldusest, et meediavaldkonnas toimuv ja meedia regulatsioon peavad toetama a) eesti keele ja kultuuri säilimist ning arengut, b) kodanike informeeritust osalemaks demokraatlikus ühiskonnas ning c) ühiskondlikku sidusust. Ühelt poolt areneb meedia küll suuresti turuvaldkonna seaduste järgi. Teiselt poolt on Eesti kultuuri ja väärtusi
kandev meedia üks olulisi institutsioone, mis oma infovalikutega toetab teiste institutsioonide toimimist. Avalikku infot vahendavad ja väärtust loovad meediaorganisatsioonid täidavad avaliku hüve loomisel tähtsat rolli. Sel põhjusel ei saa meediaäri käsitada tavalise ärina.
Uuring on valminud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste koostöös ning ühendab seeläbi meediasüsteemis toimuva analüüsil klassikalise ajakirjanduse ja meediainnovatsiooni uurijate lähenemised. Uurimisrühma liikmete seotus eri institutsioonide ning neis täidetavate
rollidega on läbipaistvuse huvides ära toodud aruande lisas.
Meediapoliitika kujundamisel peab kuulda võtma kõigi osapoolte seisukohti ja arvamusi. Seetõttu tahavad autorid tänada kõiki, kes osalesid käesoleva aruande väljatöötamisel ja selles toodud soovituste sõnastamisel. Täname meediajuhte, ajakirjanikke ja eksperte, kes andsid oma panuse intervjuudes ning ümarlauaaruteludel. Täname retsensente, kes jagasid lahkelt
tagasisidet ja kriitikat uuringu aruandele. Uuringus osalenud inimeste loetelu on samuti ära toodud aruande lisas.
Uuringu alguses on kokkuvõtlikul kujul sõnastatud uurimistöö peamised järeldused. Järeldusteni jõudmise teed saab jälgida järgnevates sisupeatükkides. Esimene ja teine peatükk koondavad olukorra ülevaatliku kirjelduse. Tausta esitamine kontsentreeritud kujul võimaldab luua raami, millelt lähtuvalt hinnata olukorda ning edaspidiseid muutusi. Kolmandas peatükis avatakse eespool kirjeldatu detailsemalt juhtumianalüüside kaudu. Selles osas tuginetakse ka uurimisrühma liikmete teoreetilistele teadmistele ja teiste riikide kogemustele. Analüüsil võetakse arvesse ka globaalset meedia ökosüsteemi ning seeläbi rahvusriikide meediat
mõjutavaid makroprotsesse. Uuringuülevaate viimane osa visandab neli meediavaldkonna arengustsenaariumi.
Uuring ei sõnasta üksikasjalikke poliitikalahendusi, küll aga markeerib valdkonnad, milles tuleks meediapoliitika kujundamisel edaspidi kokkuleppele jõuda. Selleks, et täpsemalt hinnata prognoositud arenguteede tõepärasust ning olla paremini valmis sekkuma, et protsesse
normatiivselt soovitud suunas juhtida, tuleks taolisi olukorra ja arenguperspektiivide kaardistamisi ette võtta regulaarselt, ideaalis iga paari aasta järel. Loodetavasti ärgitab uuring erinevate meediavälja kujundajate arutelusid ja tegevusi Eestile heade lahenduste leidmisel.
Kommentaarid ja ettepanekud uuringu kohta palume saata: ragne.kouts@ut.ee