Teleauditooriumi käitumise muutumist võimaldab jälgida ennekõike Kantar Emori telemõõdikuuring, kuid kättesaadavad on ka mõningad sotsioloogilised uurimused, mis on tehtud peamiselt Tartu Ülikoolis. Mõõdikuandmete pluss on see, et need võimaldavad moodustada pikki aegridu alates 2003. a-st ja jälgida muutuste kulgemist. Paraku ei piisa digiaja vaatajakäitumise kohta täieliku pildi saamiseks vaid mõõdikuandmetest. Üha suurem osa televaatamist toimub laua-, süle- ja tahvelarvutite ning mobiilide kaudu, ent sellise vaatamise mõõtmiseks pole veel usaldusväärseid vahendeid. Mõõdikute vaateväljast jääb see osa välja, sest nad on seotud teleritega. Võib ainult oletada, et arvutitele ja mobiilidele kuulub telesisu vaatamise ajast 10–15%. Allpool toodud joonistel on vaatamisaja andmed (tunnid ja minutid) esitatud koos telerite kaudu toimuva järelvaatamisega. See puudutab ka suhtelist vaatamisaega – kanalite osakaalu teleriajast protsentides. Veel on oluline meeles pidada, et telemõõdikuuringu üldkogumisse (üldauditooriumisse) kuuluvad kõik Eesti elanikud, kes on vähemalt 4 aastat vanad. Kui joonistel pole vaatajate rühmi täpsustatud, siis on tegemist üldauditooriumi andmetega.