Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamatud
Televisiooni käsitlevad artiklid seltsi aastaraamatutes. Kogu väljaande lugemiseks klõpsa kaanepildil, artikli lugemiseks selle pealkirjal.
- AJAKIRJANDUSÕPE. Juhan Peegel: tõde, tõeotsing ja vaimuvalgus on ajakirjaniku töö. Ajakirjandusõppe algust Tartu Ülikoolis meenutab Voldemar Lindström. Intervjueerinud Maarja Lõhmus.
- AJAKIRJANIK ENESEVAATES: Mirjam Mõttus. Inimeseks jäämisest ja inimlikkusest ajakirjanikuna töötades.
Liisu Lass. Ajakirjaniku tööst ja vastutusest. - UUDISLOOME. Viivika Eljand-Kärp. Tõhusad küsitlemispraktikad uudisintervjuudes.
- Liisbeth Rats. Autorite koostöö teleuudise loomisel.
- AJAKIRJANDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON. Kokkuvõte EAAS-i koosolekust 21. märtsil 2024., sh Andres Jõesaar: Poliitreklaami määrus, meediateenuste seaduse muutmine ja ERR-i seaduse seis.
- EESTI AJAKIRJANDUS 2022. Kokkuvõte EAASi koosolekust 3. veebruaril 2023, sh Erik Roose ERRi olukorrast.
- SÕJAAJAKIRJANDUS. Mis vaatab vastu sõjasündmuste kajastustest, milliseid piire seab sõda ajakirjandusele ning milliseid väliseid ja sisemisi heitlusi peab sõjareporter? Ülevaade EAASi koosolekust 11. novembril 2022.
- AJAKIRJANDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON. Andres Jõesaar. ERRi seaduse muutmise vajadusest.
- TELEAUDITOORIUMI MÕÕTMINE. Raul Lobanov. Digiajastu teleauditooriumi mitmedimensionaalne mõõtmine ERRi audiovisuaalse programmi näitel.
- AJAKIRJANIKUTÖÖ. Liisbeth Rats. Teleajakirjanik konstrueerimas uudisloo narratiivi.
- BALTI MEEDIA. Andres Jõesaar. Hinnangud infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele Baltimaades 2021. aastal. Uuringu lühitutvustus.
- TELEVISIOON. Hagi Šein. „Digiajastu teleraamat“ ja andmebaas Telekraat. Kirjalik kokkuvõte raamatu tutvustamisest EAAS-i koosolekul 1. oktoobril 2021.
- Ode Maria Punamäe. Välissündmuse kajastuse ajaline perspektiiv ETV uudislugudes.
- EESTI AJAKIRJANDUS 2020. Ülevaade EAAS-i koosolekust 12. veebruaril 2021, sh: Jüri Pihel. Eesti telemaastik, vaadates aastale 2020.
- BALTI MEEDIA. Ragne Kõuts-Klemm, Anda Rožukalne, Deimantas Jastramskis. Balti riikide meedia säilenõtkus.
- Auksė Balčytienė, Kristina Juraitė. Baltimaad kiirenenud kommunikatsiooni ajastul: ümberkujunevad meedia ökosüsteemid.
- EESTI VENEKEELNE MEEDIA. Marianne Leppik. Eesti venekeelse elanikkonna segmenteeritud integratsioon ja vahendatud hargmaisus.
- AJAKIRJANIKUTÖÖ. Romet Toomas Tiitsaar. Visuaalse pädevuse komponentide tunnetamine filmitegijate seas.
AJAKIRJANDUSE OLUKORD AASTAL 2019. Andres Jõesaar. Elektroonilise meedia jälgimine 2014-2019.
MEEDIA OLUKORD JA ARENGUSUUNAD. Ragne Kõuts-Klemm, Andres Jõesaar. Infokanalite olulisus ja usaldusväärsus.
Indrek Ibrus, Silja Lassur, Külliki Tafel-Viia. Eesti meediamaastik kümne aasta pärast: neli võimalikku stsenaariumi. BAKARAUSEUSETÖID: Annaliisa Post. Valdo Pandi bibliograafia,
- RINGHÄÄLING. Hagi Šein. Teleteaduslik pilk väikese telekultuuri jätkusuutlikkusele.
- Alessandro Nani. Ristmeedia avalikus ringhäälingus: tootjate ja auditooriumide heitlus.
- AJALUGU. Aarne Rannamäe teekaaslasena: väljavõtteid EAAS-i koosolekult 18. mail 2018.
RINGHÄÄLING. Anna Põld, Maarja Lõhmus. Eesti Rahvusringhäälingu eesmärgid ja areng: ajakirjanike ja poliitikute arvamused.
Andrus Tins. Noorte eelistused ja ootused seoses Eesti avaõigusliku ringhäälinguga.
Greta Külvet. Eesti Televisiooni kultuurisaade „OP“ enne ja pärast formaadimuutust.
RINGHÄÄLING. Maarja Lõhmus. Žanrid on ajakirjanduses tagasi. Elagu žanrid!
Kadri Org. Saatekülaliste ekspertiisitüübid telesaates “Vabariigi kodanikud”.
- AJAKIRJANIKUTÖÖ. Ene Hion. Valdo Pandi pärandist eesti ajakirjandusele.
- TELEVISIOON. Hagi Šein. Televisioonide kuvandiraamistik 2.0: võimalused uueks legitimatsiooniks.
- Indrek Treufeldt. Laused sõnas ja pildis: episoodi ühtsusest teleajakirjanduses.
- Eva Maria Põldmäe. Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aastal.
- EUROOPA LIIDU UUED MEEDIADIREKTIIVID. Andres Jõesaar. Euroopa audiovisuaalmeedia regulatsiooni valikutest.
ÜLEILMNE EESTLASKOND JA EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS VÄLJASPOOL EESTIT. Indrek Treufeldt. Eestikeelse teksti üleilmne levi: Rahvusringhääling ja globaalne eestlaskond.
MEEDIAKASUTUS. Signe Opermann. Meediapõlvkonnad uudistemeedia tarbijana.
Peeter Vihalemm. Meediakasutuse üldtendentsid.
- AJAKIRJANIKUTÖÖ. Indrek Treufeldt. Ajakirjanduslikust faktiloomest ja selle analüüsimise võimalustest.
- Marko Paloveer. Ajakirjaniku eetilised dilemmad kultuuritööstuse kontekstis.
- TELEVISIOON. Liis Velsker. Telesaade „Võsareporter“: vaatajate tõlgendusi.
RINGHÄÄLING. Maarja Lõhmus. Eesti ja Soome avaõigusliku ringhäälingu seadustes sõnastatud eesmärkide võrdlus.
Andres Jõesaar. Balti riikide avaõigusliku ringhäälingu finantseerimine ja vaadatavus aastatel 1992–2010.
Heikko Gross. Tele- ja raadiokanalite programmianalüüs.
TELEVISIOON. Indrek Treufeldt. Teleilma uued tsüklonid: üldistavaid tähelepanekuid telemaastikult aastal 2011.
Endel Trooja. „Võsareporter“ – kas ühiskonna sanitar või vaese mehe „Pealtnägija“? Ühe publitsistliku teleformaadi
loomingupõhimõtetest.
Raimo Kummer. Vaataja meeleheaks: ühe teletootja märkmeid.
Merilyn Merisalu. Näitleja kui kultuuritegelase esitamine televisioonis.
Kristiina Kruuse. Koolieeliku suhted televisiooniga.
TELEAJAKIRJANDUS. Hagi Šein. Rahvusringhäälingu kuvandiraamistik: Taustategurid ja muud hüpoteesid.
Andres Jõesaar. Raha vs. vaadatavus: Eesti telemaastik 2010.
Indrek Treufeldt. Kvaliteet televisioonis.
Salme Rannu. Eesti televaatajate tüpoloogia.
